Mõisaküla tohib endale väikese jupi raudteed mälestuseks jätta

Viimane ametlik rongisõit Pärnu ja Mõisaküla vahel viis osaliste soovil Läti piirini (pildil silmapiiril). Sõitjate seas olid Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg (paremal) ja Go Tracki juhataja Aivar Treve. Foto: Elmo Riig

Eile elu esimese ja ilmselt viimase rongisõidu Mõisakülast Läti piirini teinud Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg tõdes, et päev oli tema linnale raudteega seoses mitmel moel oluline.

Edelaraudtee Infrastuktuuri aktsiaselts korraldas väiksele seltskonnale Pärnust Mõisakülla viimase ametliku sõidu vedurit meenutava raudteeveoauto ehk autodresiiniga ning ühtlasi oli see raudtee lammutustööde alguspunkt.

Edaspidi liiguvad Mõisaküla ja Pärnu vahel raudteed pidi vaid need veokid, mis viivad koorma kaupa ära rööpaid, kuni lõpuks on poolsada kilomeetrit pikk raudtee üles võetud.

Eile jõudis linnapea tehnilise järelevalve ametiga ka kokkuleppele, et Edelaraudtee võib ajaloo tarvis Mõisakülla maha jätta mõnesajameetrise raudteejupi.

Viimase hetke tabamus

Nagu Ervin Tamberg rääkis, olid Edelaraudtee esindajad veel eelmisel päeval talle öelnud, et nemad jätaksid Mõisakülale hea meelega jupi raudteed, nagu pooled omavahel varem kokku olid leppinud, kuid nüüd on selgunud, et nad ei tohi seda teha.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et nemadki pole väikese raudteelõigu säilitamise vastu, kuid selleks tuleb luba küsida tehnilise järelevalve ametilt.

Eile keskpäeval ütles Tamberg, et pärast väikest arupidamist andis see amet nõusoleku. Edelaraudtee võib Mõisaküla endise vaksali ette alles jätta kolmsada meetrit raudteed ja kaheosalise perrooni.

Tambergi sõnul loodab linn organiseerida raudteelõigule seisma ka vaguni ning ehk vedurigi, millest koos raudteega saaks justkui Mõisaküla muuseumi eksponaat.

Vaguni leidmise lootust andis Edelaraudeest välja kasvanud osaühingu Go Track juhataja Aivar Treve, kes oli eile viimase rongiga Mõisakülla sõitnud. «Ma fännan seda,» kiitis Treve väikelinna plaani. «Ja mul on siiralt kahju, et pean teiste tööd lammutama.»

Veel eelmisel aastal kavandas linnapea Mõisaküla elule särtsu lisada dresiiniturismiga Mõisaküla ja Kilingi-Nõmme vahel, kuid valitsuse otsus raudtee üles võtta sundis ta sellest ideest loobuma.

Lammutamine algab

Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsi hinnangul kestab raudtee demonteerimine Mõisaküla ja Pärnu vahel vähemalt aprilli lõpuni.

Eilne viimane rongisõit kahe linna vahel oli Aivar Treve sõnul ühtlasi töösõit, et valida demonteerimise tarvis vahelao kohti. Ta nentis, et osa pisikesi juppe on sel raudteelõigul juba ära varastatud.

Raudtee ülesvõtmiseks on ettevalmistused alanud ning demonteerimiseni jõutakse uue nädala algul. Eestile kuuluva raudtee kaugeim ots asub sadakond meetrit Läti poolel, lätlased on neile kuulunud osa juba üles võtnud.

Treve andmeil läheb umbes 30 protsenti rööbastest Tallinna—Lelle—Viljandi raudteele ning ülejäänu vanarauaks. Ta mainis, et raudtee ühel kilomeetril on 136 tonni jagu rauda, Pärnu ja Mõisaküla vahel seega 6800 tonni.

Riigi otsusega jääb senise raudtee ala raudteemaaks ning sinna ei tohi midagi ehitada, ka kõrgem muldkeha ehk tamm jääb alles. Treve sõnul pole välistatud, et tulevikus peab riik vajalikuks uue raudtee ehitada, kuid siis oleneb palju ka lätlastest: kas jätavad nemadki maa reservi või ehitavad hooned ette.

Ajalugu

Raudtee on vanem kui Mõisaküla linn.
• 1895 ehk aasta enne raudtee valmimist on Mõisaküla sünnidaatum, linnaõigused sai ta 1938. aastal.
• 1981. aastal ehitati kitsarööpmeline raudtee ümber laiarööpmeliseks.
• 1992. aastal sõitis viimane reisirong Mõisakülast Riiga ja 1996. aastal Pärnusse.
• 2000. aastal väljus Mõisakülast viimane kaubarong.

Allikad: Mõisaküla muuseum, Go Track