/nginx/o/2009/02/01/126283t1h1ed5.jpg)
Kutsun Eesti Vabariigi aastapäeva eel mõtlema selle üle, kas me ei peaks raskel ajal loobuma iseseisvuspäeva liiga suurejoonelisest tähistamisest.
Kiri: Pidu katku ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve kokkusaamisega on olnud suuri raskusi. Meil on tulnud teha hulk kärpeid tervishoiu- ja haridustöötajate, päästjate ja politseinike palkade ning ametikohtade arvel. Mainitud valdkondades on seetõttu kannatanud nii töö kvaliteet kui teenuse kättesaadavus. Ka on muutunud kallimaks ravimid, sest kaotatud on hulk soodushindu.
Raskes olukorras saab süüdistada nii eelmisi valitsusi kui praegust. Sellele on kaasa aidanud riigimeeste omakasu ja maksumaksjate raha pillav kulutamine.
Tuletan meelde häbitult kõrgeid palkasid, kuluhüvitisi, õppereisi sildi all tehtud lõbureise, põhjendamatuid lisatasusid, nagu jõulutoetus või tulemusliku töö preemia, mida on makstud pelgalt ametikohuste täitmiste eest. Meie riigi vara on riisunud nii paljud poliitikud, et kõiki juhtumeid on raske kokku lugeda.
Rahva õiglustunnet on riivanud ka emapalk, mille ülempiiriks ei piisanud 30 000 kroonist, mis oli üldist elatustaset arvesse võttes mõõdutundetu. Sellele veel 5000 krooni lisamisega käesolevast aastast süvendasid poliitikud lõhet meie ühiskonnas. Et keskmine palk on aina vähenenud, leidsid riigikogulased võimaluse siduda oma sissetulek tulevikus presidendi palgaga. Võimumeeste otsuste kiirus sõltub tahtest.
Kas sama lihtne poleks otsustada jätta ära pidu katku ajal ehk tähistada vabariigi aastapäeva tagasihoidlikumalt? Kas poleks kohane kutsuda presidendi vastuvõtule praeguse suure külalistehulga asemel umbes poolsada tublit Eesti inimest, näiteks tohtreid ja päästetöötajaid?
Piinlik on näha punasel vaibal neid, kelle tegevus on toonud meie riigile moraalset või materiaalset kahju. Väljavalitute pidu, millega seotud sõidu- või majutuskulude eest annab ehk hiljem hüvitistki küsida, pole rahva rõõmuks.
Olen aga kindel, et me kõik oskame hinnata presidendi tervituskõnet ja rõõmustada, tähistades riigi aastapäeva oma kodus pere keskel.
Riigi ja rahva jõukuse alus on säästlik juhtimine.