Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist on ilmselt kõige lihtsam ja odavam reisida Laosesse Tai kaudu: lennata Bangkokki ja kohapeal vaadata, kas sõita ööbussiga, minna lennukiga otse Viangchangi või liikuda läbi Tai põhjaosa busside ja autodega.
Mina valisin Bangkokki jõudmiseks tšarterlennu Helsingist ja seda eelkõige odava hinna pärast. Arvestama peaks 10 000 — 11 000 krooniga, liinilendude puhul poole suurema summaga.
Eestlane vajab nii Taisse kui Laosesse minekuks viisat. Tai viisa saab küll lennujaamast 30 Ameerika dollari eest, ent see on vaid ühekordseks riiki sisenemiseks. Laosest tagasi tulles pidin uuesti oma kukrut kergendama ja piirilt uue viisa hankima. Laose viisa lasime kohapeal koos transpordiga organiseerida ja saime selle ühe päevaga.
Hinnad meile taskukohased
Laose hinnad on meie inimesele igati taskupärased. Näiteks kahekohalise, vannitoaga öömaja eest küsiti sõltuvalt asukohast ja seisukorrast 5—10 dollarit. Et novembris oli dollari kurss meile eriti soodne, veidi üle 10 krooni dollari eest, ei viitsinud me kümmekonna krooni pärast uuesti seljakotti selga tõsta.
Turistide meelispaigas Luang Prabangis leidus juba ka luksuslikke hotelle, kus tuba maksis 50—100 dollarit. Kas seal peale ingliskeelse teeninduse veel midagi erilist oli, ei oska öelda.
Igaõhtusel suveniiride turul on kõik hinnad kaubeldavad ja seda võimalust soovitan agaralt kasutada. Tõsi, sa võid tabada ennast entusiastlikult kauplemas 10 krooni üle, sest kohalikul rahal on kolm nulli rohkem ning arvestus käib tuhandetes ja kümnetes tuhandetes.
Tingimisel kasutatakse kalkulaatori abi. Müüja kirjutab oma hinna, sina enda oma ja nii siis tehakse pakkumisi, kuni jõutakse mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni. Arveldatakse nii kohalikus rahas kui Ameerika dollarites.
Maitsev ja odav toit on turul
Ka söök on Laoses meile odav. Turul on see isegi väga odav, kohalikus söögikohas veidike kallim. Muidugi võib leida ka peaaegu euroopaliku hinnatasemega restorane.
Meie katsetasime kõiki variante. Mägedest tulnud, lubasime endale prantsuse stiilis restoranis kerge eine, mille eest oleksime kohalikus restoranis saanud mitmekäigulise söömaaja ja turult osta terve päeva toidu. Kohalikes restoranides läks üks korralik õhtusöök maksma 50—70 krooni.
Turul müüakse palju pooltooteid ja valmistoitu. Meie lemmikud olid Kevadrullid, mis maksid meie rahas 1 kroon tükk ja kastme saime kilekotiga kaasa.
Sealt võib siiski leida ka traditsiooniliselt palmilehtedesse pakitud toiduaineid. Näiteks valmis küpsetatud liha- ja kanavardaid, mis maksid 10 krooni. Sidrunheinaga küpsetatud terve kala maksis 20 krooni ja selle üksinda söömine nõudis tõsist pingutust.
Maitsev ja odav, umbes 10 krooni, on taimetoidu valik. Mitmesugused kastmed riisi kõrvale maksavad 5 krooni. Ja loomulikult võib igalt poolt osta värskeid puuvilju, mis on puhastatud ja suupärasteks tükkideks lõigatud.