Viljandi ja Tallinna vahelist raudteed haldav aktsiaselts Edelaraudtee otsustas loobuda kahjumit toovast kaubaveost.
Kaup Viljandi raudteel varsti enam ei liigu
27. detsember 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubarongide teenust kasutavaid ettevõtteid on Viljandis küll üsna vähe, kuid nende kadumine seab nood väga raskesse olukorda, sest firmad on oma asukoha valikul arvestanud just rööbastee lähedusega.
Edelaraudtee juhatuse liige Kalvi Pukka, mis ajendas teid regulaarsetest vedudest loobuma?
Meie kaubavedude kahjumiks kujuneb tänavu 9 miljonit krooni ning järgmise aasta tulude, kulude ja veomahtude prognoosi kohaselt kasvab see ligikaudu 15 miljoni kroonini.
Majandustulemusi on halvendanud kaubaveo mahtude tohutu langus. Kui 2006. aastal, mis oli Edelaraudteele selles vallas ajaloo parim, vedasime 430 000 tonni kaupu, siis käesoleval aastal vaid 270 000 tonni. Seegi arv on nii suur ainult tänu sellele, et aasta esimesed viis kuud olid väga head. Juunis katkesid paljud meie Venemaalt tulevad puidu- ja tooraineveod.
Tähtis roll on ka asjaolul, et Edelaraudtee infrastruktuuri kasutamise tasud on kõrged. Nii Edelaraudtee kui Eesti Raudtee infrastruktuur on avalikud raudteed ning seetõttu käib nende kasutamise eest tasu arvestamine ühtsetel alustel riigi etteantud metoodika järgi.
Samas on teada, et liiklus Eesti Raudteel ja Edelaraudteel erineb palju: kui Eesti Raudteel on kaubaveo mahud suured, siis Edelaraudteel on ülekaalus sõitjatevedu.
Edelaraudtee kaubavedude maht on olnud läbi aegade väike, sest meil ei ole ühendust teiste riikidega ja ükski meie raudteeharu ei jookse välja sadamasse. Meie 400 000-tonnine veomaht on sada korda väiksem Eesti Raudtee omast, kelle teedel veeti mullu 40 miljonit tonni kaupa.
Kui suurte kaubaveomahtude puhul on raudtee kasutamise tasu arvestamise metoodika sobiv, siis väikeste veomahtude korral tulevad kasutustasud ebamõistlikult kõrged.
Oleme nendest probleemidest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada andnud, kuid et mõlema firma raudteed kuuluvad avalike raudteede hulka, rakendatakse neile praegu siiski ühesugust metoodikat.
Kui me püüaksime katta järgmiseks aastaks prognoositavat kahjumit klientidelt saadavate veotariifidega, tuleks need tõsta neljakordseks. See ei oleks aga klientidele kindlasti vastuvõetav. Nii et vedude mahu drastiline vähenemine oleks igal juhul möödapääsmatu.
Mis teeb teie raudtee kasutamise Eesti Raudtee omaga võrreldes kallimaks?
Meie kaubavedude maht on Eesti Raudtee omaga võrreldes väike.
Ent samad püsikulud on ju ka siis, kui te üksnes inimesi veate.
Jah, kõik vajalikud tööd tuleb ikkagi ära teha ja ohutuse peame tagama samamoodi ka siis, kui veame ainult inimesi. Infrastruktuuri kasutamise kulusid maksab edaspidi vaid sõitjateveo operaator.
Veidi kulud kaubavedude äralangemisest vähenevad, sest ei ole vaja remontida mõnda kaupade laadimiseks mõeldud haruteed.
Kas kaubaveo veerem jääb teile alles?
Ilmselt ei ole tulevikus vajadust nii suure veduripargi järele kui praegu, mil regulaarne kaubavedu toimib. Kasutame samu masinaid oma depoodes manööverdamisel.
Vaguneid pole Edelaraudteel kunagi olnud, neid oleme rentinud.
Kas poleks mõeldav võtta kasutusele kombineeritud rongid, kus oleksid koos nii reisi- kui kaubavagunid?
Selle korraldamine on pigem teoreetiline. Tekiks logistilisi probleeme kaubavagunite reisirongi külge- ja hiljem sealt lahtihaakimisega, jaamades vagunite laadimiseks või tühjendamiseks etteandmise ja muuga.
Tallinnas sõidavad inimesed Balti jaama, veosed aga Ülemiste kaubajaama ning nende kahe jaama vahelise liikluse korraldamine oleks seotud suurte kuludega.
Olete teatanud regulaarsete kaubavedude lõpetamisest. Kas see tähendab, et erivedusid on võimalik edaspidi siiski tellida?
Et muudame kaubavedudega tegelevat struktuuri tunduvalt, jäävad ühekordsete vedude võimalused väga piiratuks.
Kuidas kliendid vedude lõpetamise uudise vastu võtsid? Näiteks Farm Plant ja Kuusakoski on oma asukoha valinud just raudtee lähedust silmas pidades.
Eks suhtumine ole olnud erinev. Ühel on kergem oma tegevust ümber korraldada, teisel jällegi raskem. Lõviosa veostest liigub peagi mööda maanteid.
Kui optimistlik te sõitjateveo tuleviku osas olete?
Sõitjate arv on viimasel ajal tublisti kasvanud ja ilmselt on meil neid tänavu taas rohkem kui mullu. Eks me ole selle nimel ka tööd teinud. Näiteks on Viljandi rong alates juunist pool tundi kiirem kui varem ja novembris hakkasime kõigis Viljandi-suuna rongides pakkuma esimese klassi teenuseid.
Sõitjatevedu on valdkond, mille arendamist me kahtlemata jätkame.
VEOD
Rong käib Viljandis kaks korda nädalas
• Edelaraudtee kaubarong sõidab Tallinnast Viljandisse ning tagasi esmaspäeviti ja neljapäeviti, teisipäeval ja reedel liigub see Tallinna ja Pärnu vahet.
• Suuremad raudteed kasutavad kaubavedajad on Viljandis Farm Plant, Hansa Candle ja Kuusakoski.
Allikas: Edelaraudtee
ARVAMUS
Juhan Kuur,
Kuusakoski Viljandi osakonna juhataja
Edelaraudtee otsus lõpetada kauba vedamine ei puuduta Kuusakoski puhul mitte ainult Viljandi, vaid ka Türi ja Pärnu osakonda. Meile on see tõsine mure, sest kõik meie kokkuostupunktid on rajatud raudtee äärde.
Viljandis oleme rongidele laadinud 12 000 — 15 000 tonni vanametalli aastas. Kui kõik see autodega ära vedada, tekib maanteedele tohutu lisakoormus.
Peale metalli liiguvad raudteed mööda ka teravili, vedelkütus ja puit. Ei teagi, mis siis saab, kui Vene piir uuesti lahti läheb ja sealt hakatakse taas palke tooma. Meie kaubavedude edasine korraldus leiab lahenduse ilmselt jaanuari jooksul.