Raul Oraval on elus kolm suurt armastust

Raul Orav on ainuke viljandlane, kes vaatab ära kõik Viljandi Rubiini kinos linastuvad filmid. Foto: Elmo Riig

Enamikul Viljandis peetavatel spordivõistlustel ning paljudel siinsetel kultuuriüritustel ja peoõhtutel võib kohata üht keskmisest väiksemat kasvu meest.

Sõprade hulgas kutsutakse teda Käbiks ja kohalik rahvas peab teda Viljandi maskotiks. See mees on Raul Orav.

Kolmkümmend aastat töötas Raul Orav Viljandi tikuvabrikus, kus pidas mitut ametit. Tööst enam on teda aga paelunud hobid.

Raul Oraval on kolm suurt armastust: mälumäng, filmid ja sport.

Legendaarne mälumängur

Nagu mees ise ütleb, tegi ta omal ajal tikuvabriku mälumänguvõistkonnaga kogu Eestile tiiru peale. Selle harrastuse juurde on ta jäänud tänaseni. Iga nädal ragistab ta ajusid mälumängudel spordihoone kohvikus. Aeg-ajalt on ta nende korraldaja ja auhindade väljapanija.

«Kolmapäeviti on Liverpooli pubis ja neljapäeviti Suures Vennas karaokeviktoriin. Aasta jooksul kõige rohkem punkte kogunu saab peaauhinna. Mullu võitsin mõlemal pool. Kuigi auhinnareis jäi ära, sain mõlemast pubist tasuks 3500 krooni,» kõneleb Orav.

Uhkusega räägib mees ka sellest, kuidas ta Vene ajal saatis raadiosaatele «Mnemoturniir» küsimusi ning mitmel korral tunnistati tema küsimus saate parimaks. Selle eest anti preemiaks kaks rubla.

«Ka ristsõnalahenduste eest olen omajagu auhinnaraha võitnud,» ajab Orav rinna ette. Kõva ristsõnalahendajat võib tihti näha raamatukogus teatmeteosekuhilate vahel.

Kirglik filmisõber

Raul Orav on ainus viljandlane, kes kodulinna kinos kõik filmid ära vaatab. Varem käis ta tihti ka Tallinna kinodes.

«Kui töötasin tikuvabrikus öises vahetuses, istusime sõpradega hommikul pärast tööd rongile ja sõitsime Tallinna. Seal ostsin kinos kümme kopikat maksva päevapileti ja vaatasin neli filmi järjest,» meenutab ta.

Orav kogub ka kõikvõimalikku teavet filmide ja näitlejate kohta ning paneb selle kirja. Nõnda on ta täis kirjutanud suure hulga pakse kaustikuid.

«Ajalehtedest olen välja lõiganud näitlejate pilte. Kleebin neile paberi taha ja märgin sellele elutähtsad andmed,» jutustab mees. Niisuguseid kaarte on tal oma sõnutsi paarkümmend tuhat.

Tulihingeline spordifänn

Tõelist naudingut pakub Raul Oravale spordivõistluste jälgimine. Spordihoones tal ükski mõõduvõtt naljalt nägemata ei jää. Kohal on ta ka kõikidel Viljandi Tuleviku jalgpallimeeskonna kodumängudel.

«Nõukogude Liidus oli reisida odav, siis sõitsin tuusikuga igal aastal kuhugi. Aga kui teised eelistasid muuseumides luusida, siis mina vaatasin võimalusel jalgpallistaadionil kõrgliiga mänge,» räägib ta.

Taga-Kaukaasiast on Oraval meenutada kaks toredat malemängu lugu.

«Kord Bakuus mängisid kohalikud meie hotelli juures malet. Ekskursiooni juht tutvustas mind neile Viljandist pärit mehena, kes oskab malet. Vene keeles kõlavad aga Viljandi ja Soome sarnaselt ning mind peeti soomlaseks ja paluti mul simultaani anda. Kuue mehe vastu õnnestus pooled mängud võita, ülejäänud tüürisin viigisadamasse,» muheleb ta.

Teine seiklus leidis aset Armeenias.

«Jäime hotelli ööbima ja mind tutvustati selle direktorile kui kõva mälumängurit. Too kutsus mind oma mägedes asuvasse suvilasse, kus mängisime päev otsa malet. Tinistasime vaikselt veini ning samal ajal kanti meile ette head ja paremat.»

Elu jooksul on Raul Orav harrastanud mitut spordiala, aga viimastel aastatel on teda tihti nähtud rannas petanki mängimas.

«Sel alal olen võitnud hulga kohalikke võistlusi. Viljandis olen petangis kindlalt esimese viie hulgas,» lausub ta uhkelt.

Peale juba mainitud hobide kogub Raul Orav münte. «Välismaa münte on mul 120 riigist,» nendib ta. Samuti on tal kodus paarkümmend albumitäit marke ja palju raamatuid.

Raul Orav on oma sõnul kokku puutunud paljude tuntud inimestega. Kord, kui ta oli paadiga Viljandi järvel kala püüdmas, nägi ta kaldal Ervin Abelit, kes hõikas: «Seltsimees, kas vihmausse saab?» Mõistagi andis ta meelsasti osa oma kalasöödast nimekale naljamehele.

Kõige kuulsamaks inimeseks, kellega ta on kohtunud, peab Orav aga Nõukogude Liidu kangelast, kosmonaut Georgi Gretškod, kes käis 1980. aastatel Karksi-Nuias Nõukogude Liidu bagikrossi meistrivõistlustel.

Arvamus

Marko Lelov,
Tuleviku jalgpallimeeskonna peatreener

Raul on igati vahva sell. Kui ma veel Tulevikus mängisin, sõitis ta meiega kõikjale kaasa. Tal olid alati kaardid ühes, mistõttu ta oli võistlusreisidel hea ajasisustaja.