Tarvastu tahab ajaloolist Mustlat hoida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustla Posti tänav on tükike ajalugu — iga maja võiks pajatada möödunud aegadel juhtunust.
Mustla Posti tänav on tükike ajalugu — iga maja võiks pajatada möödunud aegadel juhtunust. Foto: Elmo Riig

Et paljud Mustla aleviku eakad majad on uuendamise järel algupärase ilme kaotanud, otsustas Tarvastu vallavalitsus järelejäänute kaitseks ühe peatänava lõigu muuta miljööväärtuslikuks alaks.

Vallavalitsus kirjutas idee valla üldplaneeringusse, soovituse oli selleks andnud muinsuskaitse vaneminspektor Anne Kivi.

Kõne all on Posti tänava lõik Õnne tänavast Vabriku tänavani. Selle pikkus on umbes pool kilomeetrit ning see hõlmab ka aleviku südamikku koos Tünni kõrtsi, turuplatsi, postkontori, bussijaama ja pangakontoriga. 1930. aastatel töötasid neis majades kaks restorani, kingsepa- ja õmblustöökoda, lihakarn ning mitu poodi ja pangakontorit.

Vallavanem Alar Karu ütles, et Posti tänav on kui ajalooline vaade Eesti riigi algusaega või kogunisti Vene impeeriumi lõpuaastatesse ning see vajab kaitsmist.

«Hea näide on aleviku keskel: ühel pool teed on torniga majal säilinud suurem osa algsest arhitektuurist, aga postkontori hoonele on pandud plastaknad ning pärast ammust tulekahju kadusid sellelt välja ulatuvad kumerad aknad ja vihmakatused. See maja ja niinimetatud Müllersoni maja on muutunud tavalisteks karpmajadeks,» nentis vallavanem.

Positiivse näitena tõi ta hoone, milles paiknevad Hansapanga kontor ja Posti pood — sellele on pandud küll uued aknad, kuid säilitatud seejuures algne ruudustik.

Alar Karu sõnutsi ei tähenda miljööväärtusliku ala loomine mingeid põhjalikke piiranguid, remonti tegevatelt majaomanikelt oodatakse vaid vanaaegse joone järgimist, vähemasti tänavapoolsel küljel.

«Säilima peaksid aknaraamid ning algne puit- või krohvvooderdus, samuti ei tohiks maju ümber ehitada,» tõi vallavanem näiteid. «Ühes oleme kindlad: plastaknaid neile majadele panna ei tohi.»

Kindlad reeglid töötab vallavalitsus välja lähemal ajal. Kavas on rajada fond, millest majadele algset ilmet andvad omanikud toetust saaksid.

Madalast kõrgemaks

Õnne tänav on Viljandi poolt tulles esimene paremale keerav uulits. Kõrvalepõikena võib öelda, et 13. maja seal pole, tänav lõpeb enne otsa.

Õnne ja Posti tänava nurgal seisva maja auväärne väljanägemine lubab oletada, et see on üks kõnealuse ala vanemaid ehitisi. Tarvastu muuseumi andmete järgi valmis maja juba tsaariajal — nii vähemalt kinnitab 1912. aastast pärit pilt. Ülesvõtte andis muuseumile Heino Kitsing, kes elab paar maja edasi. 85-aastane Kitsing teab kõnelda, et Pätsi ajal asus selles majas õmblustöökoda.

Heino Kitsing osutab oma kodu juures majadele, millest mitu moodustavad lausa ansambli, ning ütleb, et need kõik on sõjaeelsed. Ühel majadest uuendatakse seina alumist osa ehitusplokkidega — ilmselt hakkasid palgid pehkima.

Kitsingu enda maja on ilusasti üle värvitud. Eakas mees räägib, et kui ta sinna 1954. aastal kolis, oli hoone väga armetus seisus. Uus peremees pani palkidele laudvoodri ja veidi hiljem kattis läbilaskva laastukatuse eterniidiga. Maja oli tema teada ehitanud munaostja, kes ärist saadud rahaga endale kodu rajas.

«Minul pole midagi selle vastu, et majade väljanägemine säilib. Oma majas ma peale remondi muudatusi teha ei kavatse,» lausus Kitsing.

Läheduses köidab pilku raadioantenn, mida Mustla rahvas on seal juba aastakümneid harjunud nägema — Heino Kitsingu poeg Heiki oli juba nõukogude ajal kõva raadioamatöör.

Eakad pole Mustlas aga ainult elumajad. Posti tänav 11 palkidest kõrvalhoone on sedavõrd kössi vajunud, et aken on jõudnud maapinnani. See tuletab meelde, et Mustla on rajatud sohu.

Kui Posti poeni on tänavapildis valdavad ühekorruselised elamud, siis edasi tulevad juba kahekorruselised majad.

Asula südames on suuremad majad

Esimene suur ehitis on paremat kätt. Kahekorruselises majas tegutsevad praegu pood ja pangakontor, nõukogude ajal valmistati seal pesulõkse.

Mustla sümboliks võib pidada turuplatsi serval paiknevat torniga maja, mille tipus kannab tuulelipp aastaarvu 1926. Praegu on hoones Tünni kõrts ja rõivapood.

Vallamaja poole sõites jääb vasakut kätt neli maja, millest kolm kuulub Mäeotsa perele. Kahekorruselistest majadest jääb kõige paremini meelde kollasetooniline rõduga hoone, mida võiks isegi kolmekorruseliseks pidada — sellel on ka akendega katusealune.

Ühe ukse kohal paikneb rõdu, millelt filmi «Vanad ja kobedad» osatäitja teleri alla viskas. Teist sissepääsu varjav vihmakatus tekitab küsimuse, kas ka sinna pole rõdu ehitada tahetud. Vallavanem Alar Karu teada pole maja omaniku ehitusplaanide kohta siiski kindlaid andmeid.

Üle tee asub samuti kahekorruseline maja, mida ajahammas on isuga närinud. Hoovis on kõrvalhooned nagu paljude teiste ajalooliste majade selja taga.

Pärast sõda kerkis ajaloolisele tänavalõigule tüüpprojekti järgi valminud tarbijate ühistu kauplus, aga ka mitu eramaja. Tänu kampaaniale «Värvid valda!» on hulk maju saanud uue värvikuue.

LEGEND

Rahvajutt Mustla torniga majast

• Mustla aleviku keskel seisval torniga majal olevat vanasti olnud puurõdud. Rahvas räägib, et maja omanik, kes tihti napsi võttis, kukkus kord purjuspäi rõdult alla ja sai surma. Pärast seda õnnetust lasknud tema järglased rõdud lammutada.

• Tõenäolisem on siiski, et need lagunesid ja tuli ära koristada.

Allikas: vallavanem Alar Karu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles