Skip to footer
Saada vihje

Meie noored tantsisid Serbias

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oh seda rõõmu! Hebe tantsijad elavad end Serbia-reisil välja.

Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi tantsurühm Hebe lõi kaasa Serbias Vrbasi linnas oktoobri ja novembri vahetusel peetud rahvusvahelisel noorte kultuurifestivalil «BI-Folk».

Üritusel osalemise võimalust pakuti kevadel. Et Serbia on meile kauge ja üksjagu eksootiline paik, tundus sinnasõit huvitav.

«BI-Folki» festivali korraldab Ukraina organisatsioon Dal. «BI-Folk» tähendab lahtiseletatult, et kaks rahvust, ukrainlased ja serblased, kutsuvad kokku teiste rahvaste esindajaid, et ühiselt pidu pidades rahvakultuuri edendada.

Serbias peeti seda folklooripidu teist korda. Lisaks kohalikele gruppidele oli esinejaid Kiievist, Ternopolist ja Moskvast. Eestist osalesid peale meie Tartu Mart Reiniku ja Raatuse gümnaasiumi tantsijad ning Ülenurme laulustuudio lauljad.

Serbia tantsud diskol

Festival algas esinemisnumbrite ja kavade tutvustamisega. Teisel päeval oli võimalik jälgida Vrbasi kultuurikeskuse laste näiteringi etendust. Samal õhtul olid rongkäik, festivali pidulik avamine ja kontsert, kus kõik osalejad esinesid ühe numbriga.

Kolmas päev hakkas peale Serbia tantsude meistriklassiga. Esiti tundusid Balkanimaade tantsud lihtsad ja uimased, ent hiljem, eri rütmide ja sünkoopide lisandudes muutus liikumine aina keerulisemaks. Serbia tantse vihtusid noored õhtul diskolgi.

Festivali suurim sündmus galakontsert leidis aset spordihallis. Meie tantsule «Vaba meest ei murra» (autorid Piret, Kertu ja Ave Alvre) hakati kaasa elama kohe algul ja esinemine andis tantsijatele võimsa emotsiooni.

Kontrastide maa

Serbia jaguneb kaheks piirkonnaks: lõunas Kosovo ja põhjas Vojvodina. Vojvodinas asubki Vrbas.

See, et tegemist on ääremaaga, põhjendab majanduslikult mitte kõige paremal järjel olemist. Oma pitseri on jätnud sõda ja 1999. aasta NATO õhurünnakud.

Mitu kuud väldanud pommitamisest räägitakse Serbia vaatenurgast kui kogu rahva ründamisest Milosevici pärast. Unustatakse, kuidas serblased üritasid maha suruda naaberriikide iseseisvuspüüdlusi ning sundisid kodust lahkuma tuhandeid albaanlasi ja horvaate.

NATO ja inglise keele vihkamine kumas läbi ka kontserdiprogrammist: suure publiku ette ei jõudnud ükski ingliskeelne laul ega ingliskeelse muusikataustaga tants.

Vrbasi hotell näis olevat pärit möödunud aegadest: noored puutusid kokku sotsialismiaegsete mallidega nii elukorralduses kui toitlustamises.

See-eest oli linna kaubandus Euroopa tasemel, kuigi ostjaid nägime vähe. Müüjannad uurisid huviga, kes me oleme, kust tuleme, missugune raha meil on ning muud säärast.

Tublid tööinimesed

Üks festivalipäev kulus ekskursioonidele. Tutvusime Vojvodina pealinna Novi Sadi ja Belgradiga.

Tööd tehakse Serbias hoolega. Tee ääres nägime korralikult haritud põlde. Serbia keskosas on ühed maailma suuremad ploomiaiad, lõunas aga tänu kuumaveeallikatele aasta läbi köetavad kasvuhooned.

Serbia pealinnast jäid meelde kontrastid: klaasist ja metallist uusehitised kõrvuti puruks pommitatud sõjalise tähtsusega objektidega; uued sillad ja vanade varemed; noorte belgradlaste ilus linnaosa ja Kosovo põgenike barakid.

Suurim katedraal

Nägime ka 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse toimumise paika, 20 000 inimest mahutavat halli.

Linna tähtsaim vaatamisväärsus on Püha Sava katedraal, mida ehitatakse vahelduva eduga 1935. aastast alates. Tegemist on maailma suurima õigeusu kirikuga ja seda rajatakse vaid annetustest.

1950-ruutmeetrise põrandapinnaga katedraal on väliselt valmis, sisetöödeks on aga planeeritud veel 15 aastat: ainuüksi mosaiikide seintele paigaldamiseks on arvestatud kaheksa aastat.

Katedraali all üheksa meetri sügavusel on valmimas tuhandele pealtvaatajale mõeldud kontserdisaal.

Seda maailmaehitist tahaks küll mõne aja pärast taas uudistama minna.

SERBIA

• Serbia on riik Euroopas Balkani poolsaarel. Möödunud aastani kuulus ta Serbia ja Montenegro liitriigi koosseisu.
• Serbias elab veidi üle kümne miljoni inimese.
• Pealinnas Belgradis koos eeslinnadega on kaks miljonit elanikku.

Allikas: internet

Kommentaarid
Tagasi üles