Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulgikeelsed uudised on «Sakalas» ja Vikerraadios iga kahe nädala tagant. Neid toimetab Tarvastu vallast pärit ajakirjanik Airi Hallik.
Tarvastu rahvas jäije meiereiuunest ilma
Sii sügis lasseve Viiratsi lihatüüstuse juhi buldooserige maha lükäte Tarvastu meierei maja, et tetä rohkemb ruumi uvve lihatüüstuse jaoss.
Viiratsi lihatüüstuse päälik ja Tarvastu vallavolikogu esimiis Mairot Paks ütel, et maja olli nõnda kehvan kõrran, et seda es tasu enämb remonti. Tarvastu muinsuskaitseseltsi juht Kaarel Mäeorg om tõist miilt, sest uunel olli katus pääl ja ka juustutegemine lõpetedi ildaaigu.
«Ma ei ole kuulu üttegi inimest, kes om lõhkmise ääss kiitan,» ütel Mäeorg. «Inimese vanguteve pääd ja ei saa aru, mesperäst seda olli vaja tetä, kui tühja maad ehitusess om ektarite viisi. Sii maja olli Tarvastu mulke uhkusess ja selle sisseõnnistamisest om pallu legende.»
Tarvastu meierei, millest ildamp saije juustutüüstus, olli ehitet kohaligu põllumeeste seltsi raha iist ja sii tetti valla 1925. aastel. Nõuka aal tetti sääl Vene juustu tüüpi Tarvastu juustu, mes viil kümme aastet tagasi valiti kige parembess eestimaisess juustuss.
Viimätse juustukera tullive Tarvastu tüüstusest 1999. aastel, pääle seda ollive vahepäälse omaniku ja päti kik säädme ja metalli majast mineme kandan.
Mulgi kaotive ää kirjamihe
4. novembrel kooli ärä Tuhalaane kandist perit kirjamiis Siim Kärner, kes olli pallald 62-aastene.
Kärneri ametiveli Ülo Alo Võsar ütel, et Siim Kärner teije pääle eesti keelen ja mulgi murden kirjutemise viil imeilutsit impressionistlikke luuduspilte, mida om paljudel näitustel nättu.
Kige parembess peetäss sisski Kärneri murdeluuletusi. Uvitev om, et kik Kärneri mulgimurdelidse luuleraamatu akkave pääle U-tähege: «Uibuainamuru», «Usseaid», «Uitseviir», «Urikivi» ja viil vällä andmede «Umasuudu». Kärner om kokku pandan ka Eesti murdeluule kogumigu «Ime kütken tähe poole kist».