Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PRAEGUSES EESTI ühiskonnas tasub mõelda sellelegi, millist rolli mängib õpetaja mõistmise ja sallivuse toetajana. Rahulolematus kooli ja haridusega tõendab, et ühiskond paneb õpetajale suuri ootusi. Nende täitmiseks vajavad õpetajad peale teadmiste ja oskuste ka motivatsiooni. Maakoole vaevab professionaalsete õpetajate nappus, millest on tingitud ka koolide taseme suured erinevused.
Valitsusliidu lepe sisaldab hulga punkte, mis seonduvad meie jätkusuutlikkuse garandi, haridusega. Järgmise aasta eelarves on haridus oma 23,4-protsendilise kasvuga selgelt prioriteetne valdkond ja selle kulud kasvavad eelarve keskmistest kiiremini.
POLIITIKUTEL on oluline täita ja jälgida koalitsioonilepet. Vaatavad ju valijad, eriti järgmiste valimiste aegu, kas ja millises mahus on koalitsiooni kuuluvad erakonnad oma lubadusi täitnud.
Järgmiseks aastaks plaanitud õpetajate palga 20-protsendiline kasv on samm selle poole, et nelja aasta pärast oleksid õpetajate alampalgad keskmise palgaga ühel tasemel ja kasvaksid keskmise palgaga ühes tempos.
Meie maa- ja väikelinnakoolide õpetajate vanusestruktuurist ja kvalifitseeritud õpetajate puudusest selgub, et võrdsete võimaluste printsiip ei teostu hariduses sugugi kõikjal. Sestap ongi vaja erakorralist meedet: järgmisel aastal hakatakse maksma esimest korda tööle asuvale õpetajatele 200 000-kroonist lähtetoetust. See on noortele lisamotiiv, mis õhutab neid õppima õpetajaks.
LÄHTETOETUS EI OLE palgalisa, vaid noorele õpetajale maapiirkonnas või väikelinnas elu ja töö alustamiseks antav toetus. Stardiraha makstakse välja osadena kolme aasta jooksul: 100 000, 50 000 ja 50 000 krooni.
Toetus on mõeldud värskelt ülikoolipingist tulnud õpetajatele, et nad ei kõhkleks asumast tööle õpitud erialal. Stardiraha sisaldab ka kutsekindluse komponenti: raha tagastamise kohustus kustub alles pärast viieaastast koolis töötamist. Palju sõltub nüüd kohalike omavalitsuste suhtumisest ja koostööst.
Kui kohalik kool ei ole jätkusuutlik, ei muuda ka lähtetoetus töökohta noore silmis atraktiivseks. Järgmise aasta eelarve piirid ei võimalda maksta lähtetoetust Tartu ja Tallinna koolidesse tööle asuvatele õpetajatele. Sama seaduseelnõuga tahetakse tasakaalustada regionaalseid erinevusi.
LÄHTETOETUSTE EELNÕU on mõnevõrra jesuiitlik, kuid osa väikelinnu ja maapiirkondi vajab kohe noori nüüdisaegselt koolitatud õpetajaid. Järgmisel aastal on võimalik maksta lähtetoetust 120-le esimest korda koolis tööle asuvale õpetajale.
Samas vajavad meie koolid lähiajal igal aastal umbes 500 uut õpetajat. Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil on tulevikus kavas võimaldada toetust ka nendele, kes on õpetajatöölt lahkunud, ent tahavad nüüd kooli tagasi pöörduda.
Kui suudame motiveerida pedagooge õpetama, paraneb kindlasti ka õppimisse suhtumine, et saaksime vastata ühiskonna ootustele — et tekiksid mõistmine ja sallivus.