Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LASTEKAITSE LIIT on seisukohal, et perekonda kui institutsiooni on vaja senisest enam väärtustada. Samuti on tarvis aidata kaasa sellele, et ühiskonnas tekiks arutelu mehe ja naise, isa ja ema rolli ning nende väärtustamise üle. Tähtis on jõuda otsusteni, kuidas võrdsustada neid rolle ja rollikuvandeid perekonnas ka laste kasvatamise ja laste elus osalemise poolel.
Üks traditsioonilise mehelikkuse keskseid jooni on arusaam, et tõeline mees peab olema tugev ja võimukas nii avalikus tegevuses kui eraelus. Sellest nõudest tulenevalt peetakse mehelikkuse väljenduseks pereelu ja laste arvelt tööle pühendumist. Kiputakse arvama, et tõeline mees ei näita tundeid välja ja kasvatab ka poegi, lähtudes mehed-ei-nuta-põhimõttest.
Tänapäevane arusaam isa rollist hõlmab tihtipeale perele majanduslike võimaluste loomist, kuid tagaplaanile jäävad isaduse teised tahud: isa kui lapse arendaja; isa, kes väärtustab perega koos veedetud aega; isa, kes tegeleb lastega; isa, kes osaleb iga päev majapidamistöödes.
Et võrdsustada perekonnas mehe ja naise ning isa ja ema rolli, on vaja esiteks kuulata praegusi lapsi ja noori.
Tuleb küsida, mismoodi nemad end tunnevad ja kuidas näevad oma perekonda (kus ema hoiab kinni töökohast, kus isa teenib perele raha ja töötab hommikust õhtuni, kus isa ei pea sündsaks jääda lapsega vanemapuhkusele, kus kompenseeritakse läheduse puudumist materiaalsete asjadega).
Teiseks tasub anda lastele ja noortele võimalus mõtiskleda, missugune perekond nende arvates olema peaks. Milliseid rolle etendavad pereliikmed; kuidas teostab ning näeb end pereliikmena ja ühiskonna liikmena noor naine või mees; kuidas kujundada turvaline kodu lastele; milline mees ja isa või naine ja ema nad tahaksid olla? Kuidas aidata kaasa sellele, et isa roll oleks perekonnas rohkem väärtustatud?
Eelmisel aastal korraldasime konverentsi «Meheks sünnitakse, isaks saadakse», mille järel isadele oli kavandatud arutelu «Kuidas saab mitut moodi olla hea isa?». Tõdesime, et eesti isasid on raske panna kõnelema sellest, kuidas nad isana käituvad ja mida see roll neile tähendab.
Samuti tegime kirjandivõistluse «Minu isa» ja saime —kurb küll — rohkesti mõlemapanevaid lugusid, et isa ei ole, et tal ei ole aega lastega tegelda, et isa on «diivani ehe», et ta on surnud, joob või on ülekaaluline. Tuli ka lugusid, kus mõtiskleti, et ise isaks saades teenitaks esmalt raha ja seejärel tegeldaks lastega.
Nende ürituste järel tuli otsus: isaks olemine, perekonna rollimudelid ning perekonna väärtustamine on teemad, mis vajavad pidevat käsitlemist.
Sellest võrsusidki ideed tänavuseks aastaks. Kuulutasime veebruaris välja põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel kirjandivõistluse teemadel «Minu vahvaim seiklus koos isaga/emaga» ja «Meie pere ühised seiklused».
Sel sügisel ilmub raamat «Isaks olemine on kunst», mille eesmärk on pakkuda praegustele ning tulevastele lapsevanematele lugemis- ja mõtlemisainet, milline roll on perekonnas mehel.
Trükis sisaldab ligi nelikümmend laste kirjutatud lugu isast. Et vältida negatiivset kuvandit, on raamatusse valitud positiivseid ja negatiivseid lugusid ühepalju. Peale laste jutustuste jõuab kaante vahele arutlusi ka isadelt.
Nagu mitmel varasemal üritusel, on selgi reedel Viljandis peetava vestlusringi eesmärk ärgitada isasid mõtisklema, millise keskkonna nad on kujundanud või kujundavad oma lastele, missuguseid isaduse kuvandeid annavad edasi lastele ja mida peaksime püüdma muuta juba praegu, et isad pereelus rohkem osaleksid. Kuidas võrdsustada ema ning isa rolli?
Meie palvel arutleb neil teemadel ajakirja «Pere ja Kodu» tegevtoimetaja Evar Post ja kaasa mõtlevad tublid Viljandimaa isad. Ootame huvilisi arutelu kuulama kell 16 Grand Hotel Viljandi konverentsisaali.