Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kärstna lõvikuju sai käpa jälle tagasi

Kärstna Kabelimäe kivirahnul lesiv malmist lõvikuju on pärast enam kui aasta ootamist saanud külge uue tagumise käpa.

Teisipäeval andis skulptor Paul Uibopuu lõvikäpale viimase viimistluse, värvides selle üle.

Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi ütles, et skulptuuri taastamine võttis ameti eelarvest 15 000 krooni ehk rohkem, kui algul oli kavandatud, sest töö oli keeruline ja oma osa mängis hindade kallinemine. Keerukuse tõttu venis ka valmimine — varasem tärmin oli jaanipäev.

Lõvi oli käpast ilma jäänud eelmisel aastal, kui mitte varem. Selle puudumist märkas mullu jaanipäeva paiku Kärstna kooli direktor, kes seal ekskursiooni tegi.

Anne Kivi rääkis, et kunagi Nõukogude ajal oli tahetud kuju ära lõhkuda, sest see oli lükatud rahnu äärele, kus ta seisab praegugi.

Küsimusele, kui tavalised on lõviskulptuurid Eestis, vastas muinsuskaitse vaneminspektor, et kindlasti ei ole need meie maale tüüpilised. Kärstna Kabelimäe kohta lausus Kivi, et ideaalis võiks ka selle korda teha: konserveerida müürid, et need rohkem ei laguneks.

«Paraku on riik meil selline, et miljonid lendavad siia ja sinna, aga kultuuripärandi säilitamiseks jääb väga vähe raha,» lisas ta.

Kärstna malmlõvi on elanud üle mitu riigikorda. Skulptuur sündis üle poolteisesaja aasta tagasi Saksamaal Berliini kuninglikus valukojas. Kärstna toonase mõisa omanik Carl Joseph von Anrep otsustas sellega tähistada oma isa, kindralleitnant Reinhold von Anrepi mälestust.

Lõvikuju asetati oma kohale kivirahnul 1844. aastal. Tänapäeval on kuju kunstimälestisena muinsuskaitse all.

Tagasi üles
Back