Fraternitas Liviensis tutvustab end Viljandis

Korporatsiooni lipuvalve Kolga-Jaani kirikumõisas tänavu 23. septembril

FOTO: Andres Kaup

Korporatsioon Fraternitas Liviensis ootab 11. oktoobril kell 16.30 Viljandi muuseumi konverentsisaali tutvustuskoosviibimisele kultuuriakadeemia meesüliõpilasi ja akadeemilise kõrgharidusega viljandimaalasi.

Tänavu 375. aastapäeva tähistava Eesti rahvusülikooli kodulinnas Tartus on välja kujunenud omanäoline vabameelne, samas oma hoiakutes üsna konservatiivne üliõpilasriik, kes on kujundanud ka meie rahvusliku iseolemise põhijooned. Sellele andis aluse võit Vabadussõjas, millest korporatsioonid in corpore osa võtsid.

Kakskümmend ühendust

Praegu Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid on läbi teinud kahesaja-aastase arengu. Korporantliku kasvatuse põhimõtted on liikmete eluaegne vennalik sõprus, ausus, hoolsus, edasipüüdlikkus valitud erialal, seltskondlik lihv ja sportlikkus.

Nüüdsete üliõpilaskorporatsioonide põhieesmärk on koondada sarnaselt mõtlevaid üliõpilasi ning anda neile lisaoskusi, mida auditooriumi seinte vahel ei õpetata, kuid mida ühel haritud noorel spetsialistil elus edasijõudmiseks kindlasti tarvis läheb.

Omandatakse oskus inimestega suhelda nii ametlikult kui seltskondlikult ja pidada kõnesid, samuti võime säilitada ootamatutes olukordades sisemine tasakaal. Iseenesestmõistetav on kaasinimeste abistamine.

Eestis on oma tegevuse taastanud 20 ajaloolist üliõpilasorganisatsiooni: kuus üliõpilasseltsi ning kümme mees- ja neli naiskorporatsiooni.

Korporatsioonid kannavad ajaloolist Tartu vaimsust, mis on meie riigi ja iseseisvuse olulisim tugisammas.

Rohuteaduse üliõpilased asutasid

Korporatsioon Fraternitas Liviensis asutati ligi kuu enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist, 28. jaanuaril 1918.

Asutajad olid rohuteaduse üliõpilased, kellest suurem osa oli pärit vana Liivimaa kubermangu põhjapoolsest osast, praeguse Eesti lõunapoolsetest maakondadest. Siit ka organisatsiooni nimi, mis eesti keelde ümberpanduna on Liivimaa Vennaskond.

1925. aastal hakati vastu võtma teiste erialade üliõpilasi. See hoogustas organisatsiooni siseelu. Asutati orkester ja spordivõistkonnad. Osaleti innukalt üliõpilaskonna ja Eesti riigi ülesehitamise töös.

1936. aastal asutati Tallinna konvent.

Taastati detsembris 1988

1940. aastal sulgesid okupatsioonivõimud organisatsiooni, vennaskonna organiseeritud tegevus aga jätkus. Korporante arreteeriti, hukati, küüditati ja mobiliseeriti. Kaasvennad sõdisid eri armeedes. 1944. aastal siirdus kolmandik vennaskonna liikmetest läände. Fraternitas Liviensise koondiste peamisteks asupaikadeks said USA, Kanada, Rootsi, Saksamaa ja Austraalia.

Eestis hoidis Nõukogude okupatsiooni vältel põrandaalust vennaskonda elus ligi sadakond frater liviensis’t.

Fraternitas Liviensise tegevus taastati Tartus ametlikult detsembris 1988. Tallinna koondise tegevus taastati 1989. aasta mais. Korporatsiooni violett-roheline-valge lipp pühitseti 1989. aasta septembris.

Tartus on korporatsioonil ajalooline maja Tähtveres ja Tallinnas konvendikorter Kadriorus.

Iga-aastased suursündmused on aastapäev jaanuaris, kaks korda aastas peetav vennastuspidu, suvepäevad ja taasasutamisega seotud mälestuspäevad, millest tähtsaim on lipupühitsemise aastapäev. Seda on viimased seitse aastat tähistatud Viljandimaal Kolga-Jaani kirikumõisas.

Fraternitas Liviensise põlisvilistlased, kes elasid üle okupatsiooniaja ning hoidsid elus ja andsid noorele põlvkonnale edasi organisatsiooni vaimu, on kõik juba maamulda sängitatud.

Nende aated elavad, püüdes sobituda tänapäeva tudengite mõttemaailmaga ning säilitada kõigele vaatamata oma algset olemust ja põhimõtteid.

KORPORATSIOON

• Korporatsioon Fraternitas Liviensis koondab 180 liiget.

• Vilistlaste seas on proviisoreid, õppejõude, poliitikuid, majandusinimesi, tarkvaraspetsialiste, näitlejaid, muusikuid, kirikuõpetajaid, ärimehi, metsateadlasi, põllumehi, arste, matemaatikuid, keemikuid, arhitekte ja insenere.

• Vilistlaste hulka kuuluvad ka kunagised tuntud viljandlased Hugo Pajo, Agu Lellep ja Juhan Jüriado. Rohuteadlastest olgu nimetatud Kõpu apteeker Edmund Sepp, Kolga-Jaani apteeker Martin Elbing ning Suislepa apteekrid, korporatsiooni asutajaliige Robert Kogger seenior ja tema tänini Suislepa apteekri ametit pidav poeg Robert Kogger juunior.

Allikas: Ants Tooming

Tagasi üles
Back