OLLES KUULNUD Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi säravaid mõtteid alkoholi müügi «piiramise» kohta meie riigis, ei saa ma kuidagi vait olla.
Jaanalinnu kummardus rahvale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister väitis end olevat selles küsimuses konsulteerinud paljude poekettide omanike ja teistegagi. Tema järeldus oli, et intelligentne inimene teab vabal maal ise kõige paremini, mida, millal ja kui palju ta joob, ning väga halb on, et mõningate omavalitsuste tegelased on hakanud seda vaba tahet ahistama.
Nüüd siis lööb riik korra majja. Ei mingit kella 20-st kehtima hakkavat alkoholi müügi piirangut enam — kell 23 on kõigile paras küll.
Tore on. Samas pisut kurb. Kahju, et minister ei juhtunud nende inimestega suheldes kohtama kedagi sellist, kes oleks talle selgitanud kõnes-olevate jookide mõju ka kõige intelligentsematele inimestele, lihtrahvast rääkimata.
MINA EI OLE konsulteerinud paljude inimestega, aga kuulen ja näen, et kogu eesti rahva edasise eksistentsi üks suuremaid ohustajaid on just viin. Joovad vanad ja noored (lapsed kaasa arvatud!), naised ja mehed. Ühesõnaga: kui jätkub tohutu vabadus joomise rindel, oleme huku äärel.
Üks mees ütles kord, et tema ei joo peaaegu üldse, talle aitab sajast grammist küll, aga pärast seda sadat grammi on ta hoopis teine mees ja too tahab ikka väga palju viina.
Siit paistabki põhjus, miks on müügipiiranguid tarvis. Suurem osa inimestest teab kainena pidu ette valmistades, kui palju on mõistlik alkoholi varuda. Peo edenedes selgub aga tihti, et see «teine mees» tahab ikkagi rohkem viina ja ongi poodi minek. Valitsuse plaan võimaldab niisugust lisatankimist ideaalselt.
MA EI RÄÄGI inimestest, kelle elu möödubki pudelis. Nemad saavad oma joogi kätte ükskõik kust ja ükskõik mis kell. Aga 12-aastane tüdruk ei hakka mööda linna jooksma ja märjukese saamiseks urgast otsima. Ei otsi ka normaalne täiskasvanu, sest pärast sadat grammi või pudelit veini teab ta, et jooki pole enam käepärast.
Meie valitsus paistab teadvat vaid üht: vähem viinajoomist tähendab väiksemaid summasid tootjate ja kaupmeeste kaukas. Ning see on nende meelest väga paha. Palju halvem kui rahva tervise, moraali ja tuleviku hävitamine.