Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
Äsja valminud «Sakala Kalendrist» saab tavapäraselt lugeda Viljandimaa minevikust ja olevikust ning siin tegutsenud inimestest.
Järjekorras üheksateistkümnes kalender on varasematega võrreldes paarkümmend lehekülge paksem. Kalendri loomingulist kollektiivi juhtiva Heiki Raudla sõnul materjalipuudust peljata ei tule.
«Tihti astuvad inimesed lausa tänaval juurde ja pakuvad materjali ning meil on juba raskusi selle mahutamisega,» rääkis Raudla.
«Need, kes uurivad Eesti ajalugu laiemalt, eriti tihti maakondlike asjadega ei tegele. Selles mõttes ongi meil eesmärk kokku koguda Viljandimaaga seotud huvitavamad lood.»
Seekordses kalendris on pikad kirjutised Viljandi tuntud arstist Mats Nõgesest ja tema doktoritööst, Õisu sepikojast, Juhan Kangilaski maalist ja selle taasleidmisest, vanamuusika traditsioonidest Viljandis ja Brasiilia tänapäevast läbi noore magistrandi silmade. Teiste hulgas on õpetlikud lood vanadest aegadest, meenutused Jakobsoni kooli vilistlastest ja tervise saladustest.
«Ka seekord on üks teema, mida varem pole meil kajastatud,» lausus Raudla. «Harri Jaaku kirjutab põhjalikult Viljandi aedadest. See on teema, mis vajab tulevikus rohkem käsitlemist.»
Koostajate mõtted liiguvad järgmise aasta kalendri ümber ning pool materjali on ideedena juba olemas.
Väljaanne, mille algatas omal ajal Ado Reinvald, sai uue alguse 1990. aastal ning järgmine kalender tuleb juubelihõnguline.