Kas surm koos pensioniga?

HILJUTI TULI Reformierakond taas välja ettepanekuga tõsta pensionäriiga. Selle sisu kattub tööandjate keskliidu sel kevadel väljakäiduga.

Ei ole ka ime — Reformierakond on ju endiselt 5—10 protsendi kõige rikkamate elanike huvide kaitsja. Just selle mõjuka lobigrupi tahtmine on, et Eesti tavainimene töötaks ennast väiksele grupile kasumit tootes kas või surnuks ega saaks nautida tööaastate jooksul välja teenitud vanaduspensioni.

Arvestades Eesti inimeste keskmist eluiga, on ülaltoodud ettepanek kohatu ja küüniline. Keskmine eeldatav eluiga on meil napilt üle 70 eluaasta. Kui Eesti mehed elavad keskmiselt 66. eluaastani, siis Saksamaa mehed elavad 12 aastat kauem. Keskmine eluiga Soomes on 79 ning Rootsis ja Itaalias 80 aastat.

Nendes riikides on pensionilemineku iga Eesti omast tõesti veidi kõrgem, keskmiselt 65. eluaasta juures, aga seal saavad inimesed olla pensionil keskmiselt 15, Eestis vaid 6-7 aastat.

VAADATES EESTI inimeste keskmist ja tervena elatud eluiga, ei pea ma penisonäriea tõstmist lähema 15—20 aasta jooksul mõeldavaks.

Muidugi saab inimene oma eluea pikkust mõjutada tervislike eluviiside ja riskivaba käitumisega. Samas sõltub keskmise eluea pikenemine paljuski riigi sotsiaal- ja tervishoiupoliitikast, mida äärmusparempoolne Reformierakond, kes on aastaid võimul olnud, ei pea vajalikuks tähtsustada.

Ajal, mil mina olin sotsiaalminister, valmis ministeeriumis tervisepoliitika alusdokument, milles ongi seatud üldeesmärgiks tervena elatud eluea pikendamine Eestis meestel keskmiselt 60. ja naistel 70. eluaastani aastaks 2015. Meeste keskmine eluiga peaks tõusma kümne aasta jooksul praeguselt 66-lt 73-le eluaastale ja naistel 76,9-lt 80-le.

Selleks koostati sadade spetsialistide, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, poliitikute ning maa- ja omavalitsuste osavõtul konkreetne tegevusprogramm ja kavandati tegevusteks eelarve.

Kõik plaanid arutati läbi koostöös Ühiskondliku Leppe sihtasutusega maakondades ja üleriigilistel konverentsidel tuhandeid inimesi kaasates.

Kahjuks pole sellest programmist ja tegevustest praeguse valitsuse ajal enam midagi kuulda.

VIIMASE KAHE aastaga paranes tunduvalt arstiabi kättesaadavus ning paremaks muutusid sotsiaalhoolekande sisu ja rahastamine. Nüüd kuuleme taas, kuidas sotsiaalvaldkonna eelarves ei taheta tähtsustada puuetega inimesi, hoolekannet, HIV-i ja aidsiprobleemi ning muid seesuguseid küsimusi. Seda kõike enneolematu eelarvekasvu ja võimaluste juures!

Ma ei taha selles kõiges süüdistada praegust sotsiaalministrit, kes on üritanud anda endast parima. Parempoolses valitsuses teda lihtsalt ei kuulata. Küll aga peaks minister hoiduma niisugustest ettepanekutest nagu pensionäriea tõstmine, õigustades seda Euroopa Liidu ettekirjutustega. Euroopa Liidus on konkreetne pensionipoliitika endiselt iga liikmesriigi enda otsustada!

Valimiste eel lubas Reformierakond pensionid kahekordistada ja pensionärid lootsid, et see tähendab tõsiseid samme nende hüvanguks.

Eelmisele valitsusele oli Keskerakonna eestvedamisel pensionide tõstmine üks tähtsamaid teemasid. Lisaks enneolematutele pensionitõusudele kindlustati pensionäride tulevikku, suunates pensionikassasse erakorraliselt ligi viis miljardit krooni eelarve muude tulude arvelt.

Nüüd tundub, et praegune koalitsioon täidab lubadusi raha arvelt, mille eelmine valitsus pensionikassasse suunas.

JUBA KEVADEL saime teada, mida tähendab koalitsiooni lubatud pensionide kahekordistamine 2011. aastaks. Kahega korrutamise aluseks on võetud 2006. aasta 1. aprilli keskmise vanaduspensioni suurus 3136 krooni ja saadud 2011. aasta võrreldavaks suuruseks 6200 krooni.

Valimiste eel räägiti kahekordistamisest nelja aasta jooksul. Nüüd tuleb välja, et seda tehakse sisuliselt viie aasta jooksul. Arvestades viimast, 2007. aasta pensioniindeksit (mis oli üle 12) ja tehes lihtsa aritmeetilise tehte, saame vastuseks, et tegelikult polegi midagi lubatud.

Indeksi arvutamise mudelit muutmata ja erakorralisi tõuse tegemata tulebki pension 2011. aastaks üle 6000 krooni. Ehk siis jääb pensionitõus lähiaastatel väiksemaks keskmise palga kasvust ja pensionäride elatustase töötavate inimestega võrreldes tegelikkuses halveneb. Eriti arvestades lähiaja üüratuid hinnatõuse.

Just Reformierakond on andnud pensionide kahekordistamisele niisuguse tõlgenduse. Kas koalitsioonipartnerid on läinud sellega kaasa meeltesegaduses või pragmaatilistel kaalutlustel, näitab aeg.

EELTOODUST SAAB teha ainult ühe järelduse: ei praegused ega tulevased pensionärid ole meie parempoolsele valitsusele olulised. Veelgi enam, mõeldakse, et ehk on võimalik keskmine Eesti inimene ühel ajal pensionile ning manala teele saata — riigil vähem muret ja kulutusi.

Muidugi loodan, et säärane stsenaarium ei käivitu. Kavatsen kõigi vahenditega selle vastu töötada. Eestis on kindlasti veel terve mõistuse ja südametunnistusega otsustajaid ning poliitikuid, kes niisuguseid inimvaenulikke otsuseid läbi ei lase.