Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2449927t1hb0b7.jpg)
Möödunud nädalal Viljandis suveseminari pidanud kunstiõpetajad kaunistasid kultuurimaja hoovi halli müüri põnevate ornamentidega.
Viimased ettevõtmised, milles õpetajad seminaril kaasa lõid, olidki freskomaali loeng ja töötuba. Enne seda olid nad jõudnud läbi teha programmi, mis algas teisipäeval ja lõppes reedel.
Üks seminari korraldajaid Kaja Lepla ütles, et freskomaali töötoa tagamõte oligi see, et seminaril osalejad saaksid midagi ka linna jaoks ära teha.
«Meie eesmärk oli, et eri maakondadest kokku tulevad õpetajad saaksid Viljandisse oma jälje jätta. Tahtsime teha midagi erilist,» seletas ta.
Vajab värsket lubjakrohvi
Freskomaali võtteid tutvustas kunstiõpetajatele Tallinna ülikooli maali ja maalitehnoloogia lektor Renee Aua.
«Et õpetajatel oli Viljandis niisugune täienduskoolitus, tuletasin kiiresti meelde fresko olemuse ja selle tehnika iseärasused,» kõneles ta ning tunnistas, et loengu ettevalmistamiseks oli tal üsna vähe aega. «Teoreetilisi teadmisi said koolitusel osalejad rakendada kultuurimaja hoovi kannatada saanud müüri peal.»
Aua selgituse kohaselt eeldab fresko maalimine tegelikult pikka ettevalmistusaega ja harjutamist ning ka spetsiaalseid värve.
Tulemus selgub alles praegu
Et pedagoogidel oleks võimalik vanale tsementkrohviga seinale maalima hakata, valmistas üks kohapealne töömees pinna ette. Päev varem krohvis ta vajalikud kohad liiva ja lubja seguga üle. Teise kihi lubjakrohvi sai sein möödunud reede hommikul veidi enne õpetajate töölehakkamist.
Kaja Lepla rääkis, et freskomaali puhul ongi vajalik kahekihiline krohvimine ning seda peab tegema vahetult enne pildi tegemist.
«Fresko maalimine käib nagu mis tahes teisegi vees lahustuva värviga maalimine. Selle tehnika teeb aga eriliseks asjaolu, et maali aluspind tuleb valmimiseni niiske hoida. Koos lubjaga värv kivistub ning see annab teosele ajaloolise väärtuse,» kõneles ta.
Renee Aua ütlemist mööda oli freskomaali õpitoa eesmärk proovida, kuidas muldvärvid ja teised värvipigmendid seina peale jäävad. Pedagoogid said ülesandeks välja mõelda ornamendid, teha neist kavandid ning seejärel värvid seinale kanda.
«Fresko stuudiumis on ornament kõige esimene ja kõige lihtsam asi, mida harjutatakse. Figuuride juurde minnakse hiljem,» kõneles Aua.
Lektori sõnul kulges töö kultuurimaja hoovis sujuvalt ning mingeid tõrkeid ette ei tulnud.
Seda, kui hästi õpetajate kätetöö õnnestus, saab täiel määral hinnata alles praegu, nädal pärast lubikrohvi kuivamist. Nimelt tulevad seinale kantud värvid tõeliselt esile alles neli-viis päeva pärast maalimist.
«Aastate jooksul võib freskomaal muidugi heledamaks tõmbuda, kuid see annabki teosele väärtuse: fresko muutub maalilisemaks ja kaunimaks,» lausus Renee Aua.
Ligi viiskümmend kõikjalt Eestist kohale tulnud kunstiõpetajat ammutas tänavuses suvekoolis teadmisi Viljandi linnagaleriis, Heimtalis professor Anu Raua juures, kultuuriakadeemias ning Kondase keskuses. Peale teoreetilise jutu kuulamise proovisid nad kätt mitmes töötoas.