VIIMASEL AJAL on laste õiguste kaitse teema meedias üha ulatuslikumat tähelepanu leidnud. Näitena võib tuua arutelu selle üle, milliseid probleeme ja ohte sisaldab suhtluskeskkond rate.ee.
Pedagoog ja lapsehoidja peavad olema puhta taustaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal registreeriti Eestis alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegusid 192, sealhulgas sugulise kire rahuldamisi lapsega 62 ja alaealise vägistamisi 57.
KUI JUSTIITS- JA siseminister kirjutasid 2005. aastal alla niinimetatud Laulasmaa deklaratsioonile kuritegevusevastase võitluse eelistustest, oli selles ühe eesmärgina politsei ja prokuratuuri tegevuse kavandamise seisukohalt märgitud võitlus alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvreid kaasa toonud vägivalla- ja seksuaalkuritegudega.
Seda eesmärki silmas pidades on astutud hulk olulisi samme.
2006. aastal tehti muudatused karistusseadustikus. Need karmistasid karistusi alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest. Riik on suutnud murda barjääri ning võita lapsohvrite ja nende lähedaste usalduse. Üha enam julgetakse nende kuritegude puhul pöörduda politsei poole ja kuritegude toimepanijatele on suure meediatähelepanu saatel määratud karme karistusi.
ÜKS ESIMESI seaduseelnõusid, mille uus valitsus riigikogule esitas, puudutab just laste kaitset.
Eelnõu eesmärk on tagada, et isikud, kes on süüdi mõistetud lastevastases seksuaalkuriteos, alaealise prostitutsiooni või lapspornoga seotud kuriteos, ei pääseks töötama ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega, näiteks õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuhi, lastelaagri kasvataja või lapsehoidjana.
Lastega töötamise õiguse piiramine on uute kuritegude ärahoidmise aspektist äärmiselt tähtis.
Paljud riigid on ette näinud mitmesuguseid võimalusi, kuidas lapsi varem karistatud seksuaalkurjategijate eest kaitsta.
AMEERIKAS on avalikud seksuaalkurjategijate registrid, mis sisaldavad seksuaalkuriteo eest süüdi mõistetud isiku nime ja aadressi, andmeid tema toimepandud kuriteo ja karistuse kohta ning tema fotot ja välimuse kirjeldust koos tema armide ja tätoveeringutega.
Suurt tähelepanu pööratakse USA-s seksuaalkurjategijate ravile. Nad vabastatakse vanglast või kinnisest raviasutusest alles siis, kui nende psüühiline seisund on niivõrd muutunud, et nad ei kujuta enam ühiskonnale ohtu ja uue seksuaalkuriteo toimepanemise risk on minimaalne.
EUROOPA ON andmete kättesaadavuses läinud teist teed. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide, näiteks Ühendkuningriikide, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Soome seadused sisaldavad võimalusi piirata seksuaalkurjategijatel teatud ametikohtadele asumist, ei ole nendest üheski avalikku registrit asutatud.
Põhjendustena on välja toodud, et avalikult kättesaadav info raskendab isiku toimetulekut vabaduses, võib tekitada omakohut või pärssida kannatanute soovi pöörduda politsei poole, kui kurjategija on sugulane või lähedane isik.
VÄIKERIIGINA on ka Eesti valinud sellise lähenemise, mis lähtub Euroopas enam levinud lahendustest.
Seaduseelnõu kohaselt on isikutel, kes on süüdi mõistetud pedofiilias või teistes lastevastastes seksuaalkuritegudes, eluaeg keelatud töötada nii koolides, lasteaedades, huvikoolides ja laagrites kui lapsehoidjana.
Sellega seoses on tööandjatel kohustus kontrollida tööle võetava isiku karistatust seksuaalkuritegude eest. Niisugusele päringule annab karistusregister kas jah- või ei-vastuse.
Analoogilise päringu võib teha ka lapsevanem või lapse seaduslik esindaja, kui ta tahab võtta ametisse lapsehoidja või veenduda, kas on turvaline anda oma laps spordirühma treeneri hoole alla.
Arvestada tuleks seda, et uued kontrollivõimalused jõustuksid veel enne koolidesse uute õpetajate töölevõtmist või suviste lastelaagrite algust.