Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2449349t1h0d74.jpg)
Rohelise Jõemaa Koostöökogu kutsus teisipäeval kolme maakonna võtmeisikud Suure-Kõpu mõisa, et tutvustada seal Eestis veel üsna tundmatut LEADER-liikumist.
Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse esimees Tõnu Kiviloo, miks te ekspertgrupi kokku kutsusite?
Soovisime maakondi teavitada LEADER-tegevusgrupi Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevusest.
Kutsusime Suure-Kõpu mõisa Pärnu, Viljandi ja Rapla maavanema ning maavalitsuste arenguosakondade juhatajad. Samuti keskkonnateenistuste, maakondade arenduskeskuste ja omavalitsusliitude juhid.
Nõupidamisel osalesid ka maamajanduse infokeskuse töötajad.
Eelkõige andsime kokkutulnutele teada, kes me oleme. LEADER-tegevusgruppide teema on Eestis uus ja paljud ametnikudki ei tea sellest midagi.
Kohtumisel rääkisime lahti oma eesmärgid ja tutvustasime strateegiat ehk arengukava, mida praegu koostame.
Kes te siis olete? Mis on Rohelise Jõemaa Koostöökogu?
Rohelise Jõemaa Koostöökogu on LEADER-tegevusgrupp, mille eesmärk on maaelu edendada. See on ühe piirkonna mittetulundusühingute, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste vahel loodud koostöövõrgustik.
Tähtis on, et suudaksime ühes piirkonnas tegutseda käsikäes ega oleks üksikud hundid, kes püüavad naabrimehele ära teha.
Kes Rohelise Jõemaa Koostöökogusse kuuluvad?
Meie tegevuspiirkond ulatub kolme maakonda ja hõlmab 11 omavalitsust. Viljandimaalt on ettevõtmisega ühinenud Kõpu, Suure-Jaani ja Pärsti vald. Raplamaalt kuulub tegevusgruppi üks ja Pärnumaalt seitse valda.
Väljakutse minna üle kolme maakonna piiri on huvitav. Meie tegevus hõlmab 24 000 — 28 000 inimest. Suhtleme iga päev eri tasandi organisatsioonidega, alates külaseltsidest ja lõpetades omavalitsustega.
Mida ootate Suure-Kõpu mõisa kutsutud ekspertgrupilt?
Soovime, et maakonnad tuleksid meiega nii nõu kui jõuga kaasa. Tähtis on, et me ei kõnniks 11 omavalitsusega omapäi, vaid suudaksime järgida maakondade arengukavasid.
Ootame neilt ka järelevalvet, et me oma tegevusega üle piiri ei läheks. Ja jätkusuutlikkust, et kui hakkame ära kustuma, tõmbaksid maavalitsused ohje rohkem pingule.
Lisaks tahame kuulda maakondade juhtide ekspertarvamust.
Millal Rohelise Jõemaa Koostöökogu sündis?
Koostöövõrgustiku idee pärineb aastast 2002, kui kutsuti esimest korda kokku Soomaad piiravate omavalitsuste esindajad. Toona oli selliseks koostööks ilmselt siiski liiga vara. Teadvustasime aga üksteisele, et oleme olemas, ning osa liikumisi, omavalitsusi ja ettevõtjaid on sellest ajast saadik koostööd teinud.
Ametliku koguni jõudsime eelmisel aastal. Meid motiveeris see, et Eestisse jõudis LEADER-liikumine, mis mujal Euroopas on toiminud juba ligi paarkümmend aastat.
Mis on LEADER-tegevusgrupp?
See on tugisüsteem või -võrgustik, mis aktiveerib maapiirkonna elu ja koostööd. Soovime panna oma grupi 11 omavalitsust ühte jalga käima ja ühiste eesmärkide nimel pingutama.
Märksõna, mis Rohelise Jõemaa Koostöökogu ühendab, on Soomaa. Kuldvõtmeke selle juurde on turism. Oleks tore, kui kõik tegevusvaldkonnad — matkade korraldamine, majutus, toitlustus — ladusalt toimiksid ja end kaardile tooksid.
Osa ettevõtjaid teeb Soomaal juba praegu koostööd, kuid mõni tegutseb ka üksinda.
Püüame oma piirkonna inimpotentsiaali maksimaalselt ära kasutada ja omavalitsuse poolt seda teiste struktuuridega toetada.
Kas Roheline Jõemaa ei hakka kordama hiljuti loodud Soomaa koostöökogu tegevust?
Ei hakka. Soomaa koostöökogu loomise mõte oli teine. Seal on tähelepanu suunatud rahvuspargile ja külastuskeskusele ning organisatsioon on poliitilise ja seadusandliku suunaga.
Rohelise Jõemaa Koostöökogu vaatleb piirkonda laiemalt ja tahab midagi konkreetselt ära teha.
Kas LEADER-liikumises osalemine annab teile võimaluse paremini euroraha taotleda?
Nii see on.
Järgmisel taotlusperioodil, mis kestab 2008.—2013. aastani, on tegevusgruppidel võimalik LEADER-liikumisest taotleda kuni seitse miljonit krooni aastas.
See ei ole 24 000 — 28 000 inimese kohta suur raha, kuid siiski rohkem kui mitte midagi. Seda summat on pealegi võimalik teiste projektidega kasvatada.
Seniseks tegevuseks oleme saanud LEADER-programmilt käivitusraha ja taotlenud lisa kohalikest programmidest. Igal vallal on tulnud maksta ka osalustasu.
Mida Rohelise Jõemaa Koostöökogu esimese tegutsemisaasta jooksul korda on saatnud?
Kõigepealt palkasime tegevjuhi, kelleks sai Merle Adams, ja määratlesime lähema aja plaanid.
Oleme üksteist tundma õppinud — sõitnud regioonis ringi ning vaadanud, kes millega tegeleb ja kuidas toimetab.
Palju oleme korraldanud koolitusi.
Praegu läheb aur põhiliselt strateegia ehk arengukava koostamisele. Loodame selle valmis saada veebruariks.
Miks tahate korraldada rahvusvahelise konverentsi?
Soovime koguda kõik Eesti LEADER-tegevusgrupid ühte tuppa ning teada saada, mida nad on teinud ja kuhu jõudnud.
Konverents leiab aset 15. ja 16. novembril Pärnus sanatooriumis Tervis. Selle esimene päev on Rohelise Jõemaa Koostöökogu korraldada, teist aitab sisustada Pärnu Lahe Partnerluskogu.
Eestis on 24 LEADER-tegevusgruppi. Viljandimaal tegutsevad lisaks Rohelise Jõemaa Koostöökogule veel Mulgimaa Arenduskoda ja Võrtsjärve Ühendus.
Eks me ikka suhtle omavahel. Mulkide eestvedamisel käisime kuu aega tagasi Saksamaal Minden-Lübbecke piirkonnaga tutvumas. Oma tegevusgrupiga oleme viibinud Soomes ja võtnud vastu külalisi Lätimaalt. Reiside eesmärk on olnud vaadata, mida teised on saavutanud, ja nende vigadest õppida.
Täpsemat ülevaadet meil sellest, kui kaugele teised Eesti grupid on jõudnud, siiski pole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ootame inimeste kaasatulemist. Maal ei ole muud võimalust, kui ise tegutseda.
GRUPID
Viljandimaad puudutavad LEADER-tegevusgrupid
• MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu — Viljandimaa Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald; Pärnumaa Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse, Vändra ja Kaisma vald; Raplamaa Järvakandi vald.
• MTÜ Mulgimaa Arenduskoda — Viljandimaa Karksi, Paistu, Abja ja Halliste vald ning Mõisaküla linn.
• MTÜ Võrtsjärve Ühendus — Viljandimaa Kolga-Jaani, Kõo, Saarepeedi, Tarvastu ja Viiratsi vald ning Võhma linn; Tartumaa Rannu ja Rõngu vald.
Allikas: www.leader.agri.ee
LEADER
• LEADER-programmi eesmärk on edendada elu maapiirkonnas kohalike elanike algatuste ja koostöö kaudu. Tähelepanu on suunatud kohalike inimeste potentsiaalile, piirkonna erivajaduste arvestamisele ning võimalikult paljude osaliste kaasamisele.
• Ühte tegevusgruppi võivad kuuluda ühiste majanduslike ja sotsiaalsete huvidega vallad ning kuni 4000 elanikuga linnad, mille territoorium kuulub samasse geograafilisse piirkonda. Elanike arv tegevuspiirkonnas peab jääma 10 000 ja 100 000 vahele.
• Tegevusgrupis peab olema vähemalt kaks omavalitsust ning igaühe kohta vähemalt üks selle territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus.
Allikas: www.leader.agri.ee