Äsja avatud loodusrada viib Vanapagana kivi juurde

Vello Aasna tegi Vanapagana kivi juurde tee põhjusel, et inimesed tundsid selle vastu huvi, kuid ligi ei pääsenud. Foto: Elmo Riig

Kivilõppe küla elanikud Virve ja Vello Aasna said hiljuti valmis loodusraja, mis viib huvilised metsas lösutava Vanapagana kivi juurde.

Kivilõppe küla parkimisplatsilt algava teekonna pikkus on edasi-tagasi umbes kilomeeter. Rada viib huvilised läbi metsatuka ja üle Majori oja paika, kus lamab suur lameda laega Vanapagana kivi.

Kivimürakas asub Võrtsjärve kaldast umbes 300 meetrit maismaa pool ning see on 4,3 meetrit lai ja 1,4 meetrit kõrge. Rändrahnu ümbermõõt on 13,5 meetrit.

«Lubasin, et võtan kätte ja teen Vanapagana kivi juurde tee, sest inimesed tundsid selle vastu huvi, kuid ligi ei pääsenud,» põhjendas ettevõtmist Vello Aasna. Looduskaitse alla kuuluv rändrahn asub tema Tamme-Tooma talu maa kõrval, Kalev Nurga metsakinnistul.

Virve ja Vello Aasna hakkasid Võrtsjärve-äärset ala korrastama kaks aastat tagasi. Sealse paadikanali ääres on agaralt käima hakanud õngemehed ja nende tarvis püstitas pererahvas eelmisel suvel tualetigi.

Matkatee rajamiseni jõudis Vello Aasna möödunud talvel ning see avati ametlikult reedel, kui kohal olid ka Tarvastu vallavalitsuse esindajad.

Legendid tekitavad huvi

Vello Aasna sõnul on inimeste huvi Vanapagana kivi vastu tingitud sellest, et rändrahnust on juttu Võrtsjärvega seotud muistendites. Ühe legendi järgi visanud Kalevipoeg ja Vanapagan Tartumaa rannast võidu kaugust. Võistlejatel oli nii palju rammu, et kivid lendasid üle Võrtsjärve teise kaldasse välja.

Nii ilutsebki Kalevipoja kivi sealsamas Kivilõppes kaldavees, Vanapagana kivi lebab aga sanglepapuistus.

Kuigi legendi järgi olevat jõukatsumise võitnud Kalevipoeg, asub tema kivi praegu Tartumaale lähemal. Vello Aasna avaldas arvamust, et keegi on Kalevipoja ja Vanapagana kivi kunagi omavahel segi ajanud. «Tegelikult peaksid nende nimetused ilmselt vahetuses olema, kuid kes neid nüüd enam muutma hakkab,» muigas ta.

Legendidest inspireerituna on loodusraja algusesse riputatud puust vanapagan, mis nöörist tõmmates kellahelina saatel käsi ja jalgu laiutab. Virve Aasna sõnul annab helin sarvikule teada, et kivi juurde on külalisi oodata.

Rändrahnu kohale on pererahvas riputanud kuke, mis oskab patareide abil kireda. Tema ülesanne on valvata, et kivi minema ei tassitaks. «Kui kukk laulab, kaob vanapaganal vägi ära,» tutvustas pererahvas veel ühte legendidest tuntud tõde.

Kulud kaetud pensionist

Tamme-Tooma talu peremees on loodusraja valmis teinud peamiselt oma jõu ja kuludega. Parkimisplats on valminud kahasse naabrimees Valev Leeduksiga, kelle maal see ka asub.

«Kulusid on olnud nii palju, kui pension kannatab,» ütles Vello Aasna vastuseks küsimusele, kui palju loodusraja tegemine maksma läks.

Kõigepealt puhastas mees 450 meetri pikkuse raja ja Vanapagana kivi ümbruse võsast. Seejärel vedas ta metsa kaheksa kantmeetrit hakkpuitu, et maapind püsiks kuiv ja kivi juurde pääseks ka kingadega.

Märjemate kohtade ületamiseks pani raja ehitaja maha lauajuppe, mille ta vedas metsa talvel, kui maapind oli külmunud. Ka Majori ojast üle viiv sild on pensionäri enda valmistatud.

Pärast metsas käimist saavad teelised jalga puhata kanali äärde rajatud puhkekohas, mis on samuti Aasnate kätetöö.

Pererahva kinnitust mööda võivad matkarajale minna kõik huvilised ja mingit tasu nad selle eest ei nõua. Soovijatele on Virve ja Vello Aasna aga lahkelt nõus Kivilõppega seotud legende ja kivisid tutvustama. Pererahva telefoni leiavad huvilised parklas asuvalt infotahvlilt.

Arvamus

Alar Karu,

Tarvastu vallavanem

Vello Aasna on suure vaeva ära näinud. Võib öelda, et see on Tarvastu vallas esimene matkarada. On rõõmustav, et leidub aktiivseid inimesi, kes soovivad ümbruskonda korrastada ja seda teistele näidata.

Vald toetas möödunud aasta lõpul Vello Aasna tegevust 3000 krooniga. Eelmisel suvel veeti rajalt prügi valla kulul ning see tegevus jätkub tänavugi.

Edaspidi soovime Vello Aasnale pakkuda töövõtulepingut, et ta saaks rada valla toetusel korras hoida ja niita. Täpsed läbirääkimised on meil selles osas veel pidamata.