Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma lühikese Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) töötamise aja jooksul olen selle ameti iseloomustamiseks mitu korda kasutanud võrdlust arbuusiga: pealt roheline, seest punane, magus ja seemnetega.
Tänu sellele olen mõistnud ühe PRIA peamise tegevusvaldkonna põllumajandustoetuste olemust ja mõtet. Sedagi saab võrrelda arbuusiga, kuid lahtilõigatuga: nähakse punast mahlakat osa, ent rohelist kõva koort, mis magusat sisu koos hoiab, tihti ei märgata. Ja kui selleni jõutakse ning avastatakse, et jõud, võimed või oskused koorest ehk toetusraha saamisega võetud tingimuste täitmisest üle ei käi, on pettumus suur ning asutakse süüdistama PRIA-t.
Eesti liitus Euroopa Liiduga aastal 2004, liitumiseelne SAPARD-i programm käivitus aastal 2001. Selleks et meie põllumehed saaksid osa samadest toetustest ja hüvedest kui nende Euroopa kolleegid, pidi Eesti looma Euroopa Komisjoni tingimustele vastava kontrolli- ja makseagentuuri, kes toetussummad taotlejateni vahendaks.
Et suur osa toetussummadest tuleb Euroopa maksumaksja rahakotist, määrab Euroopa Komisjon ka tingimused, kuidas neid menetlema peab. Euroopa Komisjon ja põllumajandusministeerium ütlevad täpselt ette, mida toetatakse ning milliseid tingimusi peab taotleja täitma, et toetust saada.
Võin öelda, et need tingimused ei ole leebed ning nende täitmist kontrollitakse kogu aeg.
Seega on selge, et ühtegi otsust ei tehta ametnike suva järgi, toetuste tingimused on täpselt kindlaks määratud. Tingimused ja kriteeriumid on avalikud ja kõigile teada ning kes nende täitmisega hakkama saab ja nõuetele vastab, saab ka toetust.
Taotlejatele kaasneb sellega tahes-tahtmata paberimajandus, mis on paljudele vastumeelt. Sellest ei saa me üle ega ümber. Ainult nii on võimalik garanteerida, et taotlusi menetletakse korrektselt.
Kui oleks tegu mõne tuhande taotlusega aastas, saaks neile ilmselt läheneda ka lihtsamalt ja rohkem individuaalselt, kuid kümned tuhanded taotlused ja miljardid kroonid maaelu ning põllumajanduse arenguks igal aastal nõuavad üsna suurel määral bürokraatiat.
Kümnete tuhandete taotluste menetlemisel võib juhtuda ka eksitusi — sellega tegelevad ametnikud on ju samuti inimesed. Kui taotleja on kindel, et eksinud on PRIA, on tal alati võimalik tehtud otsus vaidlustada ning paberid vaadatakse uuesti läbi. Vaided on tööprotsessi normaalne osa.
Minagi olen juba siit-sealt kuulnud nurinat, et mõni taotleja ei ole PRIA tehtud otsustega rahul, sest ei olnud täpselt kursis endale võetud kohustustega. Selles küsimuses aga ei saa meie ametnikud taotlejale enamasti vastu tulla, sest tingimused on kõigile samad ning inimene peab enne toetuse küsimist olema kindel, et ta neid täita suudab.
Kui oled suuteline tingimusi korrektselt täitma, saad toetust. Kui ei ole, siis ei saa. Nii lihtne see ongi. Seega on oluline, et inimesed teeksid enne toetuse taotlemist endale tingimused ja kohustused selgeks.
Põllumajandustoetused ei ole sotsiaalabi, mida on õigus saada kõigil, kes omadega toime ei tule. Need on mõeldud ikkagi põllumajanduses tehtud kulude hüvitamiseks. Lihtsalt maal elamise eest toetust ei maksta.
PRIA-l on kohustus ja õigus kontrollida, et toetuse saajad kõiki tingimusi täidavad. PRIA puhul on kontrollimisperiood kümme aastat. Ja kui hiljem tuleb välja, et mõnel varasemal aastal toetuse tingimusi ei täidetud, on tal õigus ja kohustus kogu alusetult saadud toetus tagasi küsida ning kui vaja, rakendada sanktsioone.