Eesti krooni väärtust ei kahandata

VIIMASEL AJAL on ajakirjanduses palju asjatult paanikat tekitatud ja segast juttu aetud, nagu võidaks Eesti krooni peatselt devalveerida.

Devalveerimine ehk raha odavamaks muutmine riikliku otsusega on mõnes riigis olnud äärmuslik abinõu vähenenud konkurentsivõime taastamiseks.

Devalveerimine suurendab kaupade väljavedu riigist, sest need muutuvad suhteliselt odavamaks. Samuti vähendab inimeste soovi osta mujalt sisse toodud kaupu, sest need muutuvad suhteliselt kalliks. Seda aga puhtalt seepärast, et kodumaine tootmine leiab aset koduturul ja Eesti kroon on nüüd välisriikide valuutadega võrreldes varasemast odavam.

Kui majanduses on tekkinud probleeme konkurentsivõimega, peaks kohandamine aset leidma ettevõtte poolel: tootmine tuleks ümber suunata nendesse valdkondadesse, mis on konkurentsivõimelised. Raha väärtuse alandamine lükkab probleemi vaid edasi, sest siis ei ole ettevõtjatel küllalt motivatsiooni viia oma tegevus kiiresti rohkem konkurentsivõimelistesse sektoritesse, kus see suudaks suuremat lisandväärtust luua.

Lõpuks tuleb neil seda teha nagunii, ent riigi majanduse ja konkurentsi seisukohast oleks parem, kui seda tehtaks võimalikult ruttu.

DEVALVEERIMISENI jõutakse tavaliselt siis, kui tõepoolest enam midagi muud üle ei jää ja riiki ähvardab majanduskrahh. Eestit see ei ähvarda. Kui olukord ka oleks sedavõrd tõsine, ei oleks devalveerimisest meie majanduse praeguse seisu juures mitte mingit kasu, pigem vastupidi.

Eestist oma toodangut eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet parandaks krooni väärtuse vähendamine väga lühikeseks ajaks, sest paljud töötajad on võtnud eluaseme- ja tarbimislaene, mis on enamasti seotud euroga, ning see tähendab, et krooni devalveerimise korral kasvaksid nii laenusummad kui -maksed. Selle loogiline tulemus on töötajate palganõudmiste kasv, et ära elada ja oma laene tasuda.

Praegu on Eestis tööjõupuudus, sest majanduskasv on tugev ja töökohtade arv kasvab kiiresti. Paljud inimesed on läinud välismaale, kus töö eest paremat palka makstakse. Kui krooni väärtus väheneks ja tööandja sellegipoolest palka tõstma ei nõustuks, jookseksid töötajad lihtsalt laiali: kes teise tööandja juurde, kes Eestist ära.

Seega poleks devalveerimisest Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel mingit kasu. See tooks kaasa hoopis palkade kiire kasvu ja tööinimeste Eestist lahkumine muutuks senisest veelgi tõsisemaks probleemiks.

KA HINNATÕUSU ei aitaks krooni väärtuse kahandamine pidurdada, sellega kaasneks hoopis inflatsiooni kiirenemine, sest välismaised kaubad ja toorained, mida Eesti ettevõtted tootmisel kasutavad, muutuksid Eesti tarbijale ja ettevõtjale kallimaks. Näiteks tõuseksid poes välismaiste toitude ja rõivaste hinnad ning sõiduautod läheksid kallimaks, sest Eestis neid ei toodeta. Sääraseid näiteid võiks tuua palju.

Raha väärtuse vähendamine võib tuua kaasa küll pisut suurema kodumaiste toodete tarbimise, kui Eesti firmad suudavad küllalt palju toota, kuid ka need lähevad Eestisse mujalt toodavate toorainete hinna tõusu tõttu kallimaks. Kodumaiste kaupade hinna tõusu õhutab seegi, et tarbijad tahavad odavamat kodumaist kaupa senisest enam osta.

LISAKS SELLELE, et devalveerimine võiks majandusele kahjulikku mõju avaldada, ei ole see Eestis ilma seadusi muutmata ja riigikogu heakskiitu saamata kuidagi võimalik.

Riigikogu menetleb seadusi tavaliselt kolmel lugemisel. See tähendab, et iga seadusemuudatust arutavad parlamendisaadikud enne selle heakskiitmist kolm korda. Iga seaduse arutelule riigikogus peab eelnema ka eelnõu algatamine, mis võtab samuti aega.

Nii seaduste algatamine kui menetlemine on Eestis põhiseaduse ja teiste seadustega rangelt kindlaks määratud ja avalikud. Seega on krooni üleöö odavamaks muutmine võimatu.

TASUB USKUDA nii Eesti Panga juhte kui valitsuse liikmeid, kes kinnitavad, et Eesti krooni ei ole plaanis devalveerida. Ja tõepoolest: kibekiiresti polekski seda võimalik ilma seadusi rikkumata teha. See, et ühe demokraatliku riigi valitsus seadusi eirates tegutseda võiks, ei tule aga hoopiski kõne alla.