Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas teatas, et loobub ülejäänud haridusuuenduse päästmise nimel koolireformis kavandatud kooliastmete tsentraliseeritud lahutamisest.
Minister ei hakka jõuga koole lahutama
29. jaanuar 2010, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Loobun seaduseelnõus esitatud ettepanekust tsentraliseeritud kooliastmete lahutamise läbiviimiseks," teatas Lukas reedel Tartus haridusportaali konverentsil peetud kõnes. „Seda lootuses, et loobumine kõrvaldab viimase takistuse kogu haridusuuenduse jaoks olulise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse riigikogus vastuvõtmise teelt,"
Lukase sõnul on gümnaasiumiosa lahutamine põhikoolist olnud selgelt domineerivaim teema seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga. "Ometi ei ole kooliastmete lahutamine omaette kandev teema selles seaduses," nentis Lukas. "Kandvaks on õppekavade lahutamine eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadeks tulenevalt nende erinevast eesmärgist."
Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamises ei ole Lukase sõnul arvatud üksmeelt saavutatud ja vägisi seda teha ei saa. "Tsentraliseeritud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist igal pool ja ühtemoodi niisuguses olukorras läbi viia ei saa," leidis Lukas.
Lukase sõnul tuleb uues olukorras mõelda, kuidas ilma gümnaasiumi põhikoolist lahutamiseta tagada kõigis piirkondades elujõuliste põhikoolide areng. Mitmed viimase aasta kohalikud otsused on näidanud, et linnad sulgevad eelistatult väiksemaid ajaloolisi põhikoole, suunates sealt õpilased suurtesse täistsüklikoolidesse ümber.
Seetõttu soovitas Lukas ka edaspidi puhtaid gümnaasiume luua, nii selleks, et hoida elus ümbritsevad põhikoolid, kui ka selleks, et õpilased ei voolaks maakonnast välja juba gümnaasiumiealistena ainult Tartusse ja Tallinnasse.