Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÕNN ON PUHAS värvide mäng nagu armastuski. Ühtedele tähendab õnn lihtsalt raha, teised peavad lugu reisimisest või töötamisest, kolmandatele võrdub see hooliva perekonnaga. Omaette õnn on ka teadmine, kust oled pärit ja millised on sinu juured. Elame ju Mulgimaal ning peame senisest rohkem oma kodukohale mõtlema.
Mulgimaa on üks suur joonistus. Õigemini: on olemas lõuend, kontuurjooned ja mõtted, aga joonistamisega pole veel kuigi kaugele jõutud. Valitud on värvid ja tehtud esimesed pintslitõmbed.
Mulgimaa on nii kaua varjusurmas olnud, et tema kunagise vägevuse taastamine võtab pikki aastaid. Õnneks on alles inimesi, kellele tema joonistamine on südamelähedane.
Meie, vana Helme kihelkonna piiridesse kuuluvate omavalitsuste elanikud, oleme kahjuks aastate jooksul ära unustanud mulgi keele ja meele. Me küll teame, et oleme üks Mulgimaa osa ning oleme ajalooliselt olnud kõige aktiivsemad ja ärksamad tegelased kogu Eestis. Pidupäevadel kanname Mulgi rahvarõivaid. Sellega aga kõik piirdubki. Aeg on muutuda.
Vaatamata sellele, et Mulgimaa omavalitsused pole ühinenud suurvallaks ja ka külaarendamise programmi LEADER arendamisel läksid teed lahku, on viimasel ajal märgata suhete elavnemist. Rutu mäest, mis on omavahelist suhtlust alatasa seganud, on viimaks tunnel läbi kaevatud.
Uue hingamise on saanud Mulgi Kultuuri Instituut ja aktiivselt tegutseb Mulgi Elu Edendamise Keskus. Inimesed, kes aasta eest ei pidanud mulgi asja miskiks, on nüüd võtnud selle oma südameasjaks.
Hiljuti avati Abjas Mulgi mehe kuju. Tseremooniast võttis osa ka president Toomas Hendrik Ilves, kelle arvates peaksid inimesed rohkem uhkust tundma selle üle, kus on meie juured. Kannab ju temagi igas võimalikus kohas lihtsat Mulgi kuube. Loodetavasti tehakse teoks ka mõte paigaldada Tõrvasse Mulgi naise kuju.
Kujud on esimene samm, kuidas nii meile endile kui külalistele näidata, et asume Mulgimaal. Ees ootab Mulgimaa piiride tähistamine.
OMA ÕNNE sepistame eelkõige ise. Pakungi alljärgnevalt välja kolm põhilist valdkonda, millega lähiajal hoogsamalt tegelema saaks hakata, et aidata kaasa Mulgimaa elu edendamisele.
Kool on koht, kus laps peab õppima nii rahvustunnet kui austust oma esivanemate vastu. Kõikides Helme piirkonna koolides on viimane aeg ellu kutsuda kultuuritunnid, kus saaks õppida mulgi keelt ning kus antaks teadmisi mulgi pärimusest ja ajaloost. Muidugi oleks selles tunnis osalemine vabatahtlik, kuid vähemalt niisugune võimalus tuleks lastele anda.
Mulgi kultuuri edasikandjad on kindlasti ka külaseltsid ja teised kodanikeühendused. Arvan, et nii Ala küla arendusselts kui teised edukalt toimivad külaseltsid peaksid julgemalt tegutsema, et tugevdada piirkonna identiteeti.
Ühe mõttena viskaksin õhku Mulgimaa spordimängude korraldamise. Tõrvas, kus niigi on juba hulgaliselt kultuuriüritusi, peaks aga eesmärgiks seadma ühed suured mulgi päevad.
KÕIGE TÄHTSAM peaks olema riikliku Mulgi programmi käivitamine. Tegemist oleks toetusprogrammiga, et säilitada meie piirkonnale omaseid kultuuri, keelt ja ajalooväärtusi ning samas arendada edasi kogu meie elukeskkonda. Selline toetusmehhanism toimib Setumaal ja Kihnus.
Rahastamisskeemi alusel oleks võimalik finantseerida külaseltside tegevust, toetada omavalitsusi suuremate projektide elluviimisel ning anda lisaraha koolidele programmide täiustamiseks.
Kuigi õnne valem on keeruline, saame seda järk-järgult kokku panna. Tundes oma juuri, suudame vastu pidada üha suurenevale üleilmastumisele. Selge on see, et Mulgimaa värät om valla ja ootab tegutsema kõiki Mulgimaa inimesi.