Saada vihje

Mõisakülas lõpeb keskkooli töö

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marko Suurmägi
Mullu saja-aastaseks saanud Mõisaküla kool uuest õppeaastast keskharidust enam ei anna, kuid alg- ja põhikooli osas jätkub töö tavapärases rütmis.
Mullu saja-aastaseks saanud Mõisaküla kool uuest õppeaastast keskharidust enam ei anna, kuid alg- ja põhikooli osas jätkub töö tavapärases rütmis. Foto: Peeter Kümmel

Ükski maakonna vald või linn ei kavatse tänavu oma kooli sulgeda, kuid Mõisaküla keskkool teatas ministeeriumile gümnaasiumiosa kaotamisest ja kooli nime muutmisest.

«Tegelikult on nimemuutmine formaalsus, sest meil pole juba kaks aastat koolis uut gümnaasiumiklassi avatud,» selgitas Mõisaküla keskkooli direktori kohuseid täitev Külli Kama. Septembrist saab õppeasutusest Mõisaküla kool ning see jätkab põhikoolina.

Keskkooli kadumine polnud uudis

90 õpilasega Mõisaküla kooli gümnaasiumiosast on säilinud vaid XII klass, kus õpib üheksa abiturienti. Kui nemad kevadel tunnistuse saavad, kaob gümnaasium lõplikult.

«See on kõigile juba pikka aega teada ning hiljuti saatsime koolis tulevate muudatuste kohta teated ka lapsevanematele,» rääkis Külli Kama. «Mingit tagasisidet teatele polegi saanud, sest see polnud inimestele uudis.»

Keskkooli kaotamist nõudis haridusministeerium õpilaste vähesusele viidates juba eelmisel aastal. Pärast linna- ja maavalitsuse juhtide arupidamist anti koolile siiski õigus jätkata tänavu kevadeni, mil lõpetavad viimased abituriendid.

Haridusminister oleks keskkoolil lubanud jätkata vaid juhul, kui gümnaasiumiosas õpiks vähemalt 60 noort.

Direktori kohusetäitja ütlemist mööda ei tähenda kooli nime muutmine vähemalt esialgu õpetajate koondamist. Asutuse edasist saatust peaks aga hakkama kujundama uus direktor, kelle leidmiseks kavatseb linnavalitsus lähemal ajal konkursi korraldada.

Pärsti kool jätkab

Teised Viljandimaa omavalitsused haridusministeeriumile ühegi kooli sulgemisest või reorganiseerimisest teatanud pole. Ehkki juba mõnda aega on räägitud üheksaklassilise Pärsti kooli muutmisest kuueklassiliseks, ei kavatse valla juhid seda sammu tänavu veel astuda.

«Omavalitsusjuhina võin kinnitada, et me ei tee taotlust kooli muutmiseks,» ütles Pärsti vallavanem Erich Palm. «Kooli tulevik sõltub aga lapsevanematest.»

Tema sõnul sõltub edasine sellest, kui paljud ümbruskonna lapsevanemad otsustavad oma lapse Pärsti kooli panna. Läinud sügisel ei saanud kool avada esimest klassi, sest ümbruskonnas elavad vanemad otsustasid oma lapse panna mõnda linnakooli.

Pärsti põhikooli direktor Piret Kukk tunnistas, et oli viimse hetkeni lootnud, et mõni laps ikka esimesse klassi tuleb, aga nii siiski ei läinud. Praegu õpib koolis 36 last, neist enamik vanemates klassides. Algklassides käib vaid kuus last.

Õisust lahkuvad kutseõppijad

Ka maakonna kutsehariduses viiakse ellu muudatus, millest on varem teada antud. Õisu toiduainetööstuse tehnikumi ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli liitmise järel kolivad õpilased sügisest lõplikult Olustverre.

Õisu mõisas paiknev õppekompleks jääb seetõttu tühjaks ning vald koos haridusministeeriumiga on hakanud otsima mõisale uusi omanikke. «Mõisa vastu on huvi tuntud ja lähemal ajal tahame välja kuulutada ideevõistluse, et saada infot võimalike uute omanike tulevikuplaanide kohta,» rääkis Halliste vallavanem Andres Rõigas.

Viljandimaal on 33 üldhariduskooli, kus õpib 7172 õpilast.

ARVAMUS

Kalle Küttis,

maavanem

Sel aastal pole Viljandimaal kavas ühtegi kooli kinni panna ja ma arvan, et see ongi õige. Suured sõjad koolivõrgu tuleviku osas on meil peetud ja eks elu näita, milliseid koole peab ehk veel sulgema. Praegu on mõistlik lasta ajal voolata ja vaadata, mis edasi saab.

Kommentaarid
Tagasi üles