Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2448285t1hbab0.jpg)
Kasutamiskõlbmatud akud on ohtlikud nii tervisele kui loodusele. Ometi on neis sisalduv plii maailma korduvkasutatavate materjalide esirinnas.
Külmad ilmad on peale talverõõmude kaasa toonud autoakude ülesütlemise. Kasulikest tarbeesemetest saavad ühtäkki ohtlikud jäätmed.
Peamiselt on kasutuses pliiakud
Autoakusid on kahte liiki: plii-happeakud ja nikkel-kaadmiumakud. Eristada saab neid akul oleva markeeringu järgi: pliiakul on kirjas Pb või Lead ja nikkel-kaadmiumakul Ni-Cd või Cd. Eestis töödeldakse vaid pliiakusid.
Tänapäeval on plii- ehk happeakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud. Nad on kõigist teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad.
Pliiakude miinused on suur kaal ja suured mõõtmed ning see, et need ei talu madalat temperatuuri.
Enamik praegu kasutatavatest akudest ehk laadimisel täidetavatest vooluallikatest sisaldab mitmesuguseid raskmetalle. Et autotööstuses ei ole seni plii-happeakudele sobivat alternatiivi leitud, sisaldavad kõik autoakud pliid, pliiühendeid ja tugevat hapet. Pliid ja selle eri vorme on ühes akus kuni 70 protsenti ning söövitavat väävelhapet kuni 24 protsenti aku kogumassist.
Plii põhjustab tervisekahjustusi
Nagu ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, võivad kasutuselt kõrvaldatud akud, mida ei viida ohtlike jäätmete kogumiseks ette nähtud kohta, keskkonda sattudes saastada seda väävelhappe ning eelkõige plii ja selle ühenditega.
«Plii on üks enam levinud raskmetalle ning see kontsentreerub keskkonnas toitumisahela tipus, seega ka inimeses,» tõi Eek välja vanade akude hooletusse jätmise tagajärje.
Sarnaselt enamiku teiste raskmetallidega, mõjutab plii elusloodust väga negatiivselt, olles paljude tervisekahjustuste otsene või kaudne põhjus.
Aktsiaseltsi Kuusakoski keskkonnaspetsialisti Einar Teesalu sõnul on teadlased Ameerika Ühendriikides noorte tervise uurimisel kindlaks teinud, et õpiedukus ja plii sisaldumine hammastes on omavahel sõltuvuses. Mida rohkem on hammastes pliid, seda nõrgem on õpiedukus. Plii osa kasvades kaks kuni kaks pool korda, jätsid õpilased kuus korda sagedamini kooli pooleli, sest ei suutnud püsida klassi tasemel.
Uuringud näitasid, et kahjustused, mida plii ajus põhjustab, on korvamatud. Väidetavalt jääb 20—40 protsenti sisse hingatud pliiaurudest kehasse püsima.
«Need on kaalukad ja tõsised argumendid, miks ei tohi vanu akusid jätta hooletusse või visata olmejäätmete hulka tavalisse prügikasti,» lausus Einar Teesalu ning kutsus vanasid akusid kohe pärast kasutuskõlbmatuks muutumist spetsiaalsetesse kogumiskohtadesse viima.
97 protsenti akust on taaskasutatav
Kõige negatiivse kõrval on pliiakul väga positiivne külg: selle materjalist on rohkem kui 97 protsenti taaskasutatav. Võrdluseks: alumiiniumist joogipurkide materjalist taaskasutatakse 55 protsenti, vanapaberist 45 protsenti ning klaaspudelite ja rehvide materjalist vaid 26 protsenti.
«Üks jäätmekäitluse suuremaid eesmärke on otsese keskkonna- ja tervisekaitselise ohu vältimise kõrval ressursside säästlik kasutamine,» kõneles Peeter Eek.
Et pliiakudel seni majanduslikult vastuvõetavat alternatiivi ei ole, on parim, mis nendega teha saab, need ümber töötada nii, et tulemuseks on uuesti ringlusse võtuks sobilik plii.
Eek lisas, et sel moel välditakse vajadust pliid maagist juurde toota ning see omakorda hoiab ära märgatava koguse jäätmete tekitamise, isegi kui pliimaaki ei kaevandata ega töödelda Eestis.
Seega, loodust ja enda ümbrust hindav inimene aitab taaskasutuse süsteemile kaasa, viies vana aku ohtlike jäätmete kogumiskohta.
Eri ekspertide arvamuse järgi jõuavad Eestis taaskasutusse paraku vaid pooled kasutuskõlbmatuks muutunud akudest.
Enamikus Lääne-Euroopa riikides ja USA-s kogutakse kokku ja taaskasutatakse neist enam kui 90 protsenti.
KOGUMINE
Autoakusid ja patareisid saab Viljandis tasuta ära anda prügila värava juures ja aktsiaseltsi Cleanaway Viljandi osakonna territooriumil Musta tee 9. Samuti kogutakse akusid aktsiaseltsi Kuusakoski teeninduspunktis. Seal makstakse iga autoaku eest 1 kroon kilogrammi kohta.
Keskmine autoaku kaalub 15 kilogrammi, nii et selle eest saab 15 krooni.
Allikas: «Sakala»