Kas internetiühendus või seltsimaja?

REGIONAALPOLIITIKAL on sõltuvalt inimesest mitu tähendust. Ühele tähendab see internetiühendust igas maakodus, teisele külaseltsi toetamist, kolmanda arvates ettevõtjatele atraktiivse investeerimiskeskkonna loomist.

Ükski loetletud eelistustest ei ole vähe tähtis. Vastupidi: elukeskkonna, töökohtade ja vaba aja veetmise võimaluste inimväärsel tasemel hoidmiseks tuleb kõigile neile valdkondadele tähelepanu pöörata.

Viimase kümnendi kõige jõulisemad regionaalpoliitilised sammud on astutud eelkõige säästmise ja tsentraliseerimise huvides. See on olnud niinimetatud hiiliv haldusreform, mida ellu viies on ametkonnad hakanud oma harukontoreid üha enam Tallinna ja Tartusse koondama.

Kui me ise ei ole suutnud regionaalselt küllalt tasakaalukaid kokkuleppeid sõlmida, siis oma toetuskriteeriumide kaudu sunnib meid piirkondade võrdsemale kohtlemisele Euroopa Liit.

AASTATEKS 2007—2013 on Eestis piirkondade terviklikku ja tasakaalustatud arengut edendavatele projektidele võimalik Euroopa Liidust toetust taotleda enam kui kuus miljardit krooni.

Septembris korraldati siseministeeriumi tellimusel uuring, mille eesmärk oli hinnata inimeste suhtlemist riigi- ja omavalitsuse asutustega ning inimeste rahulolu avalike teenustega, samuti välja selgitada ootused regionaalsetele toetustele.

Uuringust selgus, et 33 protsendi vastajate arvates tuleks senisest jõulisemalt tegelda avalike teenuste kättesaadavuse parandamisega. Lõuna-Eesti elanikud nimetasid piirkonnas rahulolematust tekitavate avalike teenustena kõige sagedamini tervishoidu, transpordiühendust ja toetusi.

TULEMUSTE JÄRGI suhtleb paar korda aastas või sagedamini omavalitsusega 25 protsenti ja riigiasutusega 16 protsenti vastanutest. Mõtlema paneb aga asjaolu, et suhtlemisel omavalitsuste ja riigiasutustega eelistab 52 protsenti ise kohale minna ning 24 protsenti asja ajada telefoni teel. Ametlikku suhtlemist interneti teel, sealhulgas e-kirjaga, eelistab ainult 19 protsenti vastanutest.

Meie arenenud e-võimalusi arvestades saab niisuguste tulemuste põhjal teha järelduse, et teenused ja abi saamise võimalused ei ole inimestele tehtud sama lihtsaks ja selgeks kui näiteks pangatoimingud. Kõigi elanike jaoks selgete ja arusaadavate avalike teenuste arendamine on oluline ülesanne, mis riigil ees seisab.

Teise tähtsa teemana tuli uuringust välja elanike suur huvi oma kodukoha arenguplaanide vastu. Lõuna-Eesti vastajate hulgas pidas ennast oma kodulinna või -valla arenguplaanidest teadlikuks kaheksa protsenti, 44 protsenti oli plaanidega mõnevõrra kursis, 27 protsenti ei olnud kursis, kuid tahtis olla rohkem informeeritud ning 20 protsenti ei teadnud arenguplaanidest midagi ega soovinud ka midagi teada saada.

SARNASELT VASTATI ka küsimusele teadlikkuse kohta riigi abist valla või linna arengule. Õigupoolest tähendavadki toetused ju realiseerunud arenguplaane.

Need tulemused viitavad inimeste elavale huvile oma piirkonna arengu vastu ning valmisolekule areguplaanide arutamisse oma panus anda. Elanike ootust arengukavade kujundamisse kaasatud saada peavad oma töös järjest enam arvestama nii omavalitsused kui maavalitsused.

Suurem teadlikkus oma kodukoha plaanidest aitab inimestel paremini isiklikke valikuid teha: kas elupaik võimaldab noortel haridusteed jätkata, oma pere võimalikult lapsesõbralikku keskkonda luua või kas piirkonda on infrastruktuuri arvestades võimalik tootmisettevõtet luua?

VILJANDIMAA mitmesugustele ettevõtmistele on paari viimase aasta jooksul ainuüksi siseministeeriumi kaudu eraldatud ligi 35 miljonit krooni toetust. Selle summa sisse jäävad mõne tuhande krooni suurused toetused kohaliku omaalgatuse programmi kaudu külaseltsidele, miljonilised renoveerimisprojektid ning uute kultuuri- ja vaba aja keskuste rajamine.

Meenutan siinkohal pärimusmuusika keskuse projekti, mis sai toetust 15 miljonit krooni, ja Vastemõisa rahvamajasse lasteaia rajamise projekti, mille toetuse suurus oli 1,5 miljonit krooni. Väga innukad on Viljandimaa kodanikuühendused: maakonnale eraldati eelmisel aastal kohaliku omaalgatuse programmi kaudu kokku ligi miljon krooni.

Euroopa Liidu toetuste suunamise küsimuses olid vastajad kõige üksmeelsemad. Tervelt 45 protsenti neist pidas kõige tähtsamaks maapiirkondade toetamist. Euroopa Liidu abiraha suunamist maanteede ja sildade ehituseks toetas 13 protsenti vastanutest.

Vastajate hoiakutest saab teha järelduse, et Eesti inimesed väärtustavad maaelu säilitamist ning peavad loomulikuks, et riik neid piirkondi toetab.

Kui pealkirjas püstitatud küsimuse juurde tagasi tulla, siis regionaalpoliitika on ühtviisi nii külaseltsi toetamine kui ka maakodudesse internetiühenduse võimaldamine.

Tagasi üles