Viljandis Kagu tänav 6-a kortermaja on olnud pedagoogide kujunemiseks viljakas pinnas. Sealt on välja kasvanud mitu haridustöötajat, kes nimetavad end naljatamisi klubiks.
Klubi liidab ühes majas kasvanud haridusjuhte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli 2005. aasta lõpul, kui saime Piretiga kokku ja tõdesime, et meil on ju lausa Kagu 6-a klubi,» meenutas Hendrik Agur, kes veidi üle aasta tagasi asus juhtima Tallinnas asuvat Gustav Adolfi gümnaasiumi.
Peale Aguri on selles hruštšovkas sirgunud Viljandi Paalalinna gümnaasiumi direktor Aavo Palo, Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall (neiupõlves Luist) ning Tallinna haridusameti üldosakonna vanemspetsialist Piret Lind (Taklaja).
Pärast oma valdkonna ja lapsepõlvekodu vahelise seose avastamist kulus seltskonnal üsna vähe aega, et kokku saada. Kohtumistel on arutatud nii oma koolidest lähtuvaid probleeme kui Viljandimaa muresid.
Hendrik Agur tõdes, et kuigi ta töötab Tallinnas, tunneb ta Viljandimaaga tugevat sidet. «Oma kooli juhtides jälgin kogu aeg kõrvalt, mis siinpool toimub ja see läheb mulle väga korda.»
Kutsumus tekkis eri aegadel
Kõige teadlikumalt valis sellest seltskonnast endale pedagoogikutse Aavo Palo. Paalalinna gümnaasiumi direktor tunnistas, et tema valiku juures mängis keskkond suurt rolli, sest samas majas elas kunstiõpetaja Rein Grünbach.
«See, et läksin Tallinna pedagoogilisse instituuti joonestamist ja tööõpetust õppima, oli otseselt õpetaja Rein Grünbachi eeskuju,» kõneles Palo.
Hendrik Aguril tekkis mõte hariduse valdkonda sukelduda umbes kolm aastat tagasi. Enne seda tegutses ta eraettevõtluses.
«Koolist olid mul lapsepõlves pigem negatiivsed kogemused, mis olid tingitud eelkõige nõukogudeaegsest mõttelaadist,» tunnistas ta. «Ise lapsevanem olles jälgisin kõrvalt praegust haridussüsteemi ja koolikorraldust ning mind hakkasid paljud asjad häirima. Tundus, nagu inimesed magaksid, oleks millegist pimestatud või seisaksid paigal. Leidsin, et palju asju saaks ja tuleks teha paremini.»
Agur läbis vajalikud kursused ning kandideeris edukalt direktori ametikohale. «Kuigi palgatase on koolis ja eraettevõtluses erinev, tekkis mul tunne, et see on minu ala. Koolijuhtimises on ühendatud nii palju valdkondi: majandus, psühholoogia, keskkond, teadlikkus ja üldinimlikud väärtused. See kõik on seni mulle äärmiselt huvitav.»
Tänu juhusele pedagoogiks
Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktorina töötav Tiina Pall meenutas, et kui ta Viljandi 5. keskkooli vene keele eriklassi lõpetas, polnud tal plaaniski pedagoogiks hakata. Neiu kavatses minna hoopis Moskvasse majandust õppima.
Paraku ei antud sel aastal eestlastele eraldi õppekohti. Neiu kandideeris siis koos klassiõdedega Tartu ülikooli vene filoloogia erialale, kuhu ta saatuse tahtel ka sisse sai.
Õpetajateed alustas Tiina Pall Harjumaal, Tallinnast paarikümne kilomeetri kaugusel Aruküla põhikoolis. Seal töötas ta kaheksa aastat. Järgnes kuus aastat nõunikuametit omavalitsuses. Nüüd on naine juba kuus aastat koolis tagasi.
Neljanda liikmena kuulub Kagu 6-a klubisse Piret Lind, kes on aastaid töötanud lasteaiajuhatajana. Praegu on ta Tallinna linnavalitsuse ametnik. Kahjuks ei õnnestunud temal «Sakala» toimetuses aset leidnud arutelul osaleda.