Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MILLEGIPÄRAST muutuvad tänaval igati vaikse ja rahumeelsena näivad inimesed autorooli istudes tuntavalt. Kui poes seisab seesama kodanik kenasti järjekorras, siis liikluses ta seda millegipärast enam ei tee. Selles veendumiseks võib jälgida, mis toimub tipptundidel Viljandis Riia maantee ja Vaksali tänava ristmikul Korneri poe juures.
Kantreküla poolt tulijatel on kohustus anda teed Männimäele minejatele ja sealt tulijatele. Enamik juhtidest seisabki kolmnurkse liiklusmärgi taga ja ootab oma võimalust. Aga on ka kavalpäid, kes sõidavad läbi Korneri kaupluse parkla Riia maanteele.
Liikluseeskirja säärase manöövri sooritajad ei riku, sellest hoolimata on tegemist nahaalse vaheletrügimisega.
Miks võtab osa liiklejatest endale õiguse pidada end teistest tähtsamaks, kavalamaks või paremaks?
Kas tõesti on nende hetk nii kallis, et õigustab ebaviisakust?
TAVALISELT autojuhid arvestavad jalakäijatega ja annavad neile võimaluse vöötrajal üle tänava minna. Juhtide omavahelist austamist tuleb aga hoopis harvem ette.
Eks katsuge tipptunnil bussijaamaesiselt parkimisplatsilt välja sõita! Valgusfoor laseb seal sõidukeid niigi minna jaokaupa ja kõik autojuhid tahavad rivis oma kohta iga hinna eest hoida ega lase kedagi enda ette keerata.
Nii saabki bussijaama juurest minema vaid end häbematult teiste vahele surudes ja lootes, et kaasliiklejad suudavad õigel momendil piduripedaali vajutada. Vägisi tuleb hakata sõgedaks. Hetk näib olevat nii hinnaline, et tasub riskida.
Eks selliseid närvilisi paiku ole teisigi.
PEAVALU põhjustavad ka ülekoormatud parkimisplatsid. Viljandis on kohti, kuhu ei taha kohe kuidagi sisse sõita, sest ees ootab haiglane parkimiskoha otsimine. Paar näidet: turuplats laupäeva hommikuti ja Selveri parkla laadapäevade aegu. Ilmselt oleks ka kesklinn täiesti umbes, kui seal aeg-ajalt trahvikviitungeid autode kojameeste alla ei pistetaks.
Jõulud on kõigile tavapärasest kiirem periood ja siis tuleb ikka parklates ette väikesi plekimõlkimisi, milles kannatavad ka süütute liiklejate sõidukid. Üpris tavaline on aga see, et kui teist osapoolt parasjagu kohal pole, üritab õnnetuse põhjustaja vaikselt minema kaduda.
Kui mõlk pole suur, võib juhtunu teise auto omanikule esialgu nägemata jääda. Ja eks sa siis tee tagantjärele kindlaks, kes on süüdi. Politseist sellisel puhul abi loota pole ja mis saab ametivõimu esindajagi teha, kui pahategijat pole või ta keeldub end süüdi tunnistamast.
EKS NEID murekohti ole linnaliikluses veel ja veel. Igaüks sõidab oma kindlaid radu mööda ja teab paremini, kus on need paigad, mida on targem vältida. Otsustajatele võiks seejuures soovitada need kohad kokku lugeda ja kirja panna ning seejärel vaadata, mida paremaks teha annab.
Eelkõige peaks aga muutuma liiklejate suhtumine, kas või jõulude ajaks.