Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAHVALIIT avaldas hiljuti oma platvormi eelseisvateks Riigikogu valimisteks. Selles räägib ta palju võrdsete võimaluste loomisest, kuid ometi viib ta praegu enda koostatud maaelu arengukavaga ellu kitsast maaeliidi loomise ja maaelu väljasuretamise projekti. Sellest on tuline kahju!
Kuidas teisiti nimetada protsessi, mille puhul sõnades taludele suunatud poliitika toetab tegelikkuses vaid suurtootjaid? Eestis tegutsevast 19 000 põllumajandustootjast, kellest 7000-le on põllumajandus põhisissetulek, pääses 2005. aastal PRIA andmetel investeeringutoetustele ligi vaid 600.
EESTI põllumajandusse jõuab järgmisel seitsmel aastal kokku kuni 28 miljardit krooni: 14,3 miljardit tänu maaelu arengukavale ja kuni 13,5 miljardit tänu Euroopa Liidu turupoliitika toetustele.
Teadupärast pole liikmesriigil üksinda turupoliitika toetuste muutmiseks sõnaõigust, sest tegu on liidu ühisturu instrumendiga ja selle põhieesmärk on tagada sektori konkurentsivõime.
Aga ka Rahvaliidu poliitikute koostatud maaelu arengukava maandab praegu peamiselt tööstusliku suurtootmise tavalisi äririske, mistõttu tuleb nõustuda Euroopa Komisjoni kriitikaga, et Eesti ei kasuta euroliidu arengutoetusi mõtestatult.
Rahvaliit on seadnud maaelu arengukavale eesmärgi tagada eelkõige kvootidega piiratud ja uutele tegijatele suletud traditsiooniliste põllumajandusharude (piim ja teravili) konkurentsivõime, kuigi Euroopa Liidu vanades liikmesriikides on samamoodi tagatud põllumajanduse mitmekesistamine, sealhulgas multifunktsionaalsete peretalude arendamine.
KA ISAMAA JA Res Publica Liidu arvates oleks õigem võtta selge suund suurtööstusliku põllumajanduse konkurentsivõime arendamiselt põllumajanduse ja maaettevõtluse mitmekesistamisele. Ideel on selge eesmärk: tagada jätkusuutlike ettevõtjate arvu kasv maal.
Seda pole võimalik saavutada ilma aktiivse nõustamiseta. Rakendada tuleb modulatsiooni ning toetusi tuleb ühe taotleja kohta limiteerida, et neile pääseks ligi võimalikult suur hulk ettevõtlikke inimesi. Rohkem oleks tarvis tähtsustada majanduslikku ühistegevust.
Paberimajanduse lihtsustamiseks peab seadustama kompleksse abitaotluse. Maaelanikele tuleb taotluste korras kättesaadavaks muuta ka vähemalt kolmandik Euroopa regionaalarengu, ühtekuuluvus- ja sotsiaalfondi Eestisse suunatavatest infrastruktuuride arendamise vahenditest, sest maaelu arengukava üksinda ei kanna selliseid investeeringuid välja.
EUROOPA LIIDUS rakendatakse 2007. aastast põllumajanduse otsetoetustele modulatsiooni, mida nimetatakse ka põllumajandustoetuste lahtisidumiseks tootmisest ja nende suunamist maaelu arengupoliitikasse. Rahvaliit on meile teatanud, et modulatsiooni Eestis ei rakendata, ehkki sellega oleks siin seotud kuni 2 miljardit krooni euroliidu abiraha.
Miks ei pidanud rahvaliitlasest põllumajandusminister Ester Tuiksoo vajalikuks küsida modulatsiooni küsimuses tootjaorganisatsioonide ja Eesti avalikkuse arvamust? Maaelu arengukava nõrkust näitabki eelkõige, et seda pole koostatud sotsiaaldialoogis kõigi tootjatega.
Isamaa ja Res Publica Liit soovib piirata arengutoetuste taotlemist ühe taotleja kohta kõigi meetmete peale kokku summaga 100 000 eurot aastas ja 300 000 eurot finantsperspektiivi jooksul. Meie arvutuste kohaselt pääseb niiviisi maksimumulatuses toetustele ligi umbes 1200 põllumajandustootjat, mis on isegi vaid kuuendik nendest, kelle põhisissetulek moodustub põllumajandusest.
SEE OLEKS vastukaaluks Rahvaliidu jõupoliitikale, mis on suunatud 600 suurtootjale ja kus suuremad investeeringutoetused ühtedele omanikele ületavad juba 10 miljoni krooni piiri aastas.
Rahvaliit on küll avaldanud valmisolekut seada samasugune piirang igale meetmele eraldi, ent võimaldab samas igal tootjal taotleda abi kokku rohkem kui 30 meetmest.
Eesti avalikkust ärritasid tõsiselt rahataotlustrikid, mille puhul ühed ja samad omanikud sikutasid nelja-viie tütarfirma ja sidusettevõtte kaasabil välja täiendavaid maksimumulatuses toetusi ühe ja sama ettevõtmise tarbeks. Rahvaliit on küll võtnud ette samme, et toetuste niisugust väärtarvitamist vähendada, ometi ei ole sellest piisanud.
Meile jääb samuti arusaamatuks suurtootjatele keskkonnasõbraliku tootmise toetuse maksmine (kõige suuremad toetused ulatuvad 4 miljoni kroonini) olukorras, kus selle saamise üks nõue on loomade väljas karjatamine 17. maist kuni 1. septembrini, kuigi enamik abi saanud suurtootjaid seda ei täida. Niisugust nõuet tuleb rakendada ikka taotleja kogu tootmisele, vastasel juhul oleme nende toetuste sihipäratu kasutamise tunnistajad.
RAHVALIIT RÄÄGIB maaelu arengukavas palju põllumajandustootjate turupositsioonide parandamisest, ometi ei rakenda ta selleks kõige jõulisemat instrumenti — ühistulist toetust.
Meie soovime seevastu anda investeeringutoetust kuni 10 protsenti maaelu arengukava summadest vähemalt kolm aastat tegutsenud ühistulistele tootjaorganisatsioonidele ning põllumajandustootjate väikekäitlusettevõtetele oma toodangu töötlemis- ja turustamisvõimsuse väljaarendamiseks.
Muret tekitab see, et maaelanikele, -ettevõtetele ja -omavalitsustele ei osutu omaalgatuse ja erainitsiatiivi põhiselt kättesaadavaks Euroopa regionaalarengu, ühtekuuluvus- ja sotsiaalfondi raha. Ent just nii tuleks maaelu arendamisel võimaldada täiendavaid investeeringutoetusi 3 miljardit krooni aastas elamis-, tööstus-, ettevõtlus- ja sotsiaalsete infrastruktuuride arendamiseks.
Siin ei ole Rahvaliitu kuuluval regionaalministril midagi ette näidata.
Rahvaliit on küll palju kõnelnud teadmistepõhisest põllumajandusest, kuid see jutt ei mõju eriti usaldusväärselt. Näiteks Räpina Aianduskooli võeti 2005. aastal vastu 140 inimest (47 protsenti vastuvõetutest) maastikuehituse ja 71 inimest (24 protsenti) keskkonnakaitse erialale. Kus koolitatakse aga neid inimesi, kes peaksid tulevikus maale raha juurde tooma ning kes looksid uusi väärtusi?
23. NOVEMBRIL Põltsamaal korraldatud ja läbi kukkunud maaelufoorum näitas ilmekalt Rahvaliidu suhtumist maaelu arendamisse. Seda huvi tegelikult pole! Ainus reaalne huvi on maaelu arengukava miljardid oma kitsa toetajategrupi vahel ära jagada.
Isamaa ja Res Publica Liit on välja töötanud selge visiooni, kuidas tagada ettevõtluse areng Eesti maapiirkondades. Avaldasime selle erakonna 2007. aasta Riigikogu valimiste maaelu- ja põllumajanduspoliitika programmis ning see on kõigile kättesaadav meie koduleheküljel internetis.