Elavad Klassikud paneb klassika elama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elavad Klassikud tõestab, et klassikaline muusika ei ole surmtõsine ja raskesti mõistetav.
Elavad Klassikud tõestab, et klassikaline muusika ei ole surmtõsine ja raskesti mõistetav. Foto: arhiiv

Ansambli Elavad Klassikud nimi sobib suurepäraselt lahti seletama kontserti, mis 5. detsembril kell 19 lõpetab Viljandi kultuurimajas siinsed Mozarti aasta üritused.

Elavad klassikud — need on muusikaajaloos surematuks saanud heliloojad ja nende igavesti elavad teosed. Kontserdi aeg on mõneti sümboolne: just 5. detsembril möödub 215 aastat Wolfgang Amadeus Mozarti surmast.

Elavate Klassikute näol on tegemist ühe menukama klassikalise muusika ansambliga Eestis. Nende esinemisgraafik on tihe juba alates 1999. aastast, mil nad koos musitseerimist alustasid, ja publik ei näi neist väsivat. Tehtud on ka mitu telesalvestist.

Teisipäevasel kontserdil kõlavad klassikatöötlused, mis leiavad ebaharilikus ansamblis ootamatu lahenduse, jäädes samas hea maitse piiridesse. Publik saab naerda ja kaasa laulda.

Ansamblisse Elavad Klassikud kuuluvad viis tuntud muusikut: Jaan Arder (laul, mandoliin), Neeme Punder (flöödid, laul), Ants Nuut (tromboon, tuuba, laul), Lembit Orgse (klaver) ja Allan Jakobi (akordion).

Korraldaja Aivar Trallmann ütles, et kontserdi ajal on kultuurimaja saalis lauad. «Arvan, et nii tekib vaba õhkkond, mis peaks sobiva meeleolu loomisele kaasa aitama,» põhjendas ta.

«Kui me mullu Mozarti aasta Viljandi programmi kokku panime, olid kaks punkti kindlad: alustame 27. jaanuaril, helilooja sünnipäeval, ja lõpetame 5. detsembril. Ning Elavate Klassikute elav ja humoorikas kava tundus lõpetamiseks ainuvõimalik,» rääkis Trallmann.

«Kõlavad mitme klassiku teosed ja nende muusika elab. Selle kontserdiga võiks lõpetada ka Beethoveni või Straussi aastat. Ehk nagu Vardo Rumessen mõni aeg tagasi antud intervjuus lausus: «Hinnata tuleb neid väärtusi, mis on jäävad»,» lisas korraldaja.

Küsimus muusikutele: «Miks teie kava on menukas?»

Ants Nuut: Mina ainuõiget vastust ei tea. Ilmselt on üks põhjus selles, et koosseisus on niisugused isiksused nagu Lembit Orgse ja Neeme Punder ning Hortus Musicuse taustaga laulja Jaan Arder. Lisaks Allan Jakobi, kes on üdini geniaalne. Mind kutsuti kampa vist mu Apelsini-kogemuse tõttu.

See on selline rahvalik kava ja mina olen laadapillimees. Nooti ma ei tunne, puhun siis, kui Neeme ütleb, ja lõpetan puhumise, kui Neeme silmadega märku annab.

Aga populaarsuse põhjuseks võib olla ka asjaolu, et selles kavas on õiges koguses doseeritud pipart ja soola. Ja et see on mõistetav.

Jaan Arder (kava kunstiline juht): Ma ei tea, mis meie menu põhjus on. Seitse-kaheksa aastat oleme seda kava esitanud.

Võib-olla meeldib inimestele huumor? Meil on lood ikka väikese kriukaga. Paljud pelgavad klassikalist muusikat. Meie kontserdil seda hirmu olla ei tohiks. Igas loos on puänt ja saab kaasa laulda.

Mõne looga nalja ei saa. Näiteks siis, kui Lembit Orgse esitab Beethoveni «Elisele». Aga ka sellega on niisugune juhtum olnud, et pärast kontserti tuldi küsima, kus siis nali oli.

Kontserdil pole kindlat kava, jälgime publikut. Aga Straussi «Ilusal sinisel Doonaul» kanname ette ja kindlasti ka Mozarti «Türgi marsi». Kui on soovi, esitame oma versiooni «Õllepruulijast», mille noodid pärinevad Vatikani raamatukogust...

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles