Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2447693t1he0a2.jpg)
Dagmar Rannak on üks nendest eestlastest, kes on pääsenud õppima Sibeliuse Akadeemiasse. Teda iseloomustatakse kui andekat ja mitmekülgset muusikut, kes mängib klaverit, orelit ja flööti ning on ka väga hea laulja.
Dagmar Rannak sündis Viljandis ja siin lõpetas ta ka muusikakooli. Et gümnaasium ja muusikakool said läbi enam-vähem ühel ajal, haaras ta kinni võimalusest proovida jätkata õpinguid Helsingis prestiižses Sibeliuse Akadeemias.
Klaverimäng ja koristamine
Sisseastumiseksamid Soome suurimasse muusikakõrgkooli sooritas Dagmar Rannak edukalt 2004. aastal.
«Esimene aasta oli üpris keeruline,» ohkab ta. «Õnneks ootasid mind ees tuttavad eestlased ja nemad aitasid.»
Sügise poole tuli neiul kooli kõrvalt raha teenida. «Tegin mitmesuguseid koristustöid,» räägib ta. «Et töö oli õhtuti, kadusid selle tõttu kõige magusamad harjutusajad. Vahel oli ka esinemisi nii pulmades kui matustel ning muidugi jumalateenistustel. Kooli kõrvalt on kõike seda väga raske teha.»
Rahalistele raskustele tõid õnneks leevendust stipendiumid.
Tänavu kevadel oli Dagmar Rannaku peres raske kaotus. Seetõttu pidi ta palju Eestis viibima.
Sõbrad rõhutavad Dagmar Rannakust kõneldes tema rõõmsameelsust ning oma seisukohtadele truuks jäämist.
«Koostööpartnerina on tal ikka kõik tehtud ja hästi tehtud. Eriti siis, kui on osatud paluda õigeid asju,» ütleb kolleeg ja sõber Jüri Liiva. «Tunnen suurt rõõmu sellest, mida ta oma elus saavutanud on. Ta on olnud väga tugev pärast seda, kui pere raske kaotuse läbi elas.»
Õpingukaaslane Evi Rebina lisab, et õrna ja tagasihoidliku välisilme all peitub sihikindel ja eneseteadlik noor naine.
«Ta teab, mida ta tahab, ning liigub järjekindlalt oma eesmärkide poole,» räägib Evi Rebina. «Ta on töökas, armastab korda ja täpsust ning nõuab seda ka teistelt. Aga kui me koos musitseerima hakkame, unustame nii mõnigi kord aja ja ruumi.»
Mõtle kuidas tahad, aga kirikumuusika ei paista esmapilgul just noortepärane eriala.
«Soomes on kirik üks osa elust,» lausub Dagmar Rannak. «Eestlased käivad kirikus soomlastega võrreldes harvem.»
Omal ajal Viljandi Jaani kiriku ülistusgruppi juhtinud Dagmar Rannakule kirikus meeldib. Süvausklikuks ta ennast siiski ei pea.
Värviliste klahvidega klaver
«Kirikumuusika on ilus ja puhas,» mõtiskleb neiu. «See ei tähenda muidugi, et ma ainult klassikalist muusikat kuulaksin. Kui järele mõelda, siis minu plaadikogus on suhteliselt vähe klassikat, seal on ikka rohkem kerge muusika.»
Kõige enam peab Dagmar Rannak lugu siiski klassikalisest laulmisest. Pärast kirikumuusika eriala lõpetamist on aga üks võimalus minna õppima ka muusikakasvatuse osakonda.
Esimene ere muusikaline kogemus on Dagmar Rannakul meeles lasteaia päevilt. Tuli esineda lapsevanematele ning tema oli üks eeslauljatest. «Pärast seda saingi aru, et mulle muusika väga meeldib,» lausub ta.
Klaverimängu õpetas Dagmar Rannakule vanaema.
«Vanasti olid sellised väikesed, värviliste klahvidega pillid,» meenutab neiu. «Vanaema joonistas mulle kaheksa klahviga pilli põhjal noodid värvidesse: punane, sinine, punane, punane... Selle järgi ma õppisin.»
Muusikakoolis oli esialgu kindel plaan valida erialaks klaver, ent esimeseks õppepilliks sai hoopis plokkflööt. Klaver tuli pärast seda.
Akadeemiline atmosfäär
Sibeliuse Akadeemia on vaieldamatult üks Euroopa hinnatumaid muusikakõrgkoole. Seal on tudengeid Venemaalt, Taanist, Saksamaalt, Rootsist, Itaaliast, Kreekast, Ungarist, Inglismaalt ja koguni Koreast. Eestlasi õpib selles koolis paarikümne ringis ja nad suhtlevad omavahel ka pärast kooli.
«Algusaastatel isegi häiris mind, et seal nii palju eestlasi on,» naerab Dagmar Rannak. «Kui oled kogu aeg sunnitud soome keelt rääkima, saab keele palju lihtsamalt suhu.»
Õppetöö käib koolis muidugi täielikult soome keeles. Selle põhialused omandas Dagmar Rannak Viljandis eratunde võttes. Sisseastumiseksamid sai sooritada siiski ka inglise keelt kasutades.
«Teises voorus küsiti, kuidas ma kavatsen Soomes toime tulla, kui keelt ei oska,» jutustab neiu. «Ütlesin seepeale, et kui kõik teised on keele ära õppinud, miks siis mina ei peaks hakkama saama.»
Koolis valitseb akadeemiline atmosfäär. Kui eestlased on üldiselt harjunud, et õpetaja sunnib pidevalt takka, siis Sibeliuse Akadeemia õppejõud annavad oma teadmised edasi ning ülejäänu on juba üliõpilaste endi kätes.
Õppejõududega on tudengitel enamasti hea klapp. Teietatakse näiteks ainult kõige vanemaid ja auväärsemaid õppejõude.
Eestiga on enamik nendest kursis. Dagmar Rannak meenutab muiates oma solfedžoõpetajat, kes oli pärast Eesti külastamist imestanud, kui usklik rahvas eestlased on. «Ta nägi Eestis ohtralt raamatupoode. «Raamattu» tähendab aga soome keeles piiblit.»
Muusika hommikust õhtuni
Vaba aega Dagmar Rannakul suurt ei jää. Tema tüüpiline päev algab kella kaheksa paiku ja ees ootab kool. Kuni kahetunniste loengute vahel on küll pausid, ent need kuluvad harjutamisele. Pärast kooli on jälle harjutustunnid.
Mis annab sageli rutiinseks kippuval harjutamisel jõudu?
«Kui mõni sõber sama teeb,» sõnab Dagmar Rannak. «Tihti harjutan oma parima sõbrannaga ühel ajal, näiteks kokkulepitud kaks tundi, ja selle aja jooksul peab suutma keskenduda.»
Ühiselamus, kus Dagmar Rannak elab, asuvad harjutusruumid keldris. Seal on kolm klaverit ja üks orel, kuid need pole tema sõnul just kõige paremas seisukorras. Seepärast käib ta harjutamas pigem koolis.
Muusika täidab tema päevad hommikust õhtuni.
«Ei, see ei muutu tüütuks,» hajutab piiga võimalikud kahtlused juba eos. «Südametunnistus tuletab kogu aeg meelde, et ma pole piisavalt harjutanud ja pean seda veel tegema. Mõnikord nädalavahetustel mõtlen, et nüüd magan kaua. Siis aga lähen ikkagi kooli ja harjutan kogu päeva.»
Kui Dagmar Rannakule pakutaks puhkust üksikul saarel ja lubataks kaasa võtta kolm asja, siis kindlasti võtaks ta ühes klaveri.
«Tegelikult meeldib mulle kõige rohkem laulda,» ütleb ta pärast natukest järelemõtlemist. «Nii et lauluhääle valiksin vist isegi enne klaverit või orelit.»
Helsingit peetakse üheks Euroopa kallimaks linnaks. Õppemaksu akadeemias õnneks ei ole. Erinevalt soomlastest ei saa eestlased ja teised välismaalased õppetoetust. Nii peabki kasutama võimalusi ja pretendeerima kõikvõimalikele toetustele. See pole teadagi kerge.
Dagmar Rannak läks Soome siiski ilma eelarvamusteta.
«Algul tundsin end küll nagu vette visatud kassipoeg,» muigab ta. «Täiesti võõras koht ju! Keelt ei oska. Ei tea, mida peab tegema. See kogemus oli aga kahtlemata kasulik.»
Nüüd julgeb ta õpinguid võõrsil soovitada kõigile.
«Teine kultuur annab palju juurde,» on ta veendunud. «Kuhugi Eestist väljapoole tasub minna kas või aastaks, see kasvatab tublisti. Mina olen palju iseseisvamaks muutunud.»
Vaatamata sellele et Soomes on tore, plaanib Dagmar Rannak kindlasti kodumaale tagasi tulla. Praegu ootab aga ees veel ligi kolm aastat õpinguid.
HEATEGEVUSKONTSERT
Merit Laks ja Signe Vaabel,
klubi liikmed
Viljandi naisklubi Ladies Circle korraldab 9. detsembril Dagmar Rannaku toetuseks kontserdi.
Soovime toetada tegusaid noori, kes on oma unistuste teostamisel sihikindlad. Kuulnud Dagmarist, tundsid kõik klubiõed soovi teda aidata.
Sibeliuse Akadeemiasse õppima asumine oli väga julge ettevõtmine. Esmalt juba selle tõttu, et on raske muusikalise põhikoolihariduse aluselt astuda mainekasse välismaa kõrgkooli. Teiseks seepärast, et perel polnud võimalik teda majanduslikult aidata.
Lisaraha teenimine kooli kõrvalt häirib tugevasti õpingutele keskendumist.
Alustuseks tegime klubisisese annetusringi. Õpingute jätkamiseks vajab Dagmar aga suuremat summat, mistõttu asusime otsima uusi võimalusi.
Et Dagmar on tihedalt seotud koori- ja kirikumuusikaga, tundus kohane korraldada heategevuslik koorikontsert Jaani kirikus. Olles ise Viljandimaa Kammerkoori lauljad, tegime kõigepealt ettepaneku oma dirigentidele Toomas Vollile ja Jüri Liivale. Nad nõustusid kohe. Kui tavaliselt on koori jõulukontsert tasuta, siis tänavu tuleb sellest heategevusüritus.