Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜMBER VILJANDI järve kulgeva tervisespordi- ja matkaraja tegemisest hakati valjemal toonil rääkima 1990. aastate lõpul.
Kõigepealt mõeldi, milliseid võimalusi saab loodusest lähtudes üldse pakkuda. Seejärel kirjeldati huvigruppe, kellele terviserada võiks olla mõeldud. See nimekiri sai tunduvalt pikem, kui esialgu arvati: alates sportlastest (jooksjad, ratturid, suusatajad) ja lõpetades kalameestega. Ainsad, kellele me rajal kohta ei näinud, olid mootorsõidukijuhid.
Et tegemist on maastikukaitsealaga, pidasime nõu keskkonnakaitse spetsialistidega.
KUI SOOVID JA tahtmised olid selged, pöördusime riigihanke kaudu projekteerijate poole, et need ka paberile saaksid. 2002. aastal valmiski projekt, milles arvestati Viljandi võimalusi, olemasolevaid radasid ning maaomanike soove.
Eri rahastamisallikate abiga valmisid etapiti teelõigud Huntaugult kuni Sammulini. Männimäe kaldapealsel sai rada valgustuse.
Tänavu sõlmitud töövõtulepingu alusel peab valmima rajalõik Sammulist linnani. See tuleb kindlasti huvitav ja eri raskusastmetele võimalusi pakkuv.
Projekteerijad arvestasid kõiki seniseid, peamiselt talvel kasutatavaid radu (näiteks talitee Närska mäe all ja suusarajad Viiratsi raadiojaama taga). Selle aasta tegemistes on nõu andnud rattaklubi eestvedajad.
«SAKALA» AJAKIRJANIK Rannar Raba kirjeldas hiljuti ilmunud arvamusloos Viiratsi-poolset rajaosa, eeskätt sealseid tõuse ja langusi raskena. Samas on pärnakad, järvakad ja teised lauskmaa elanikud kindlasti viljandlaste peale kadedad.
Miks me käime nii suvel kui talvel Otepääl ja Haanjas? Eks ikka selleks, et nautida sealset vaheldusrikast loodust, mida kõikjale Eestisse ei ole antud.
Tervisesportlasena tunnistan, et neid rajalõike ei oleks ma aastaid tagasi ka ise rattasadulas või talvel suuskadel uisusammuga läbi sõitnud. Kuid kahtlemata on need kõigile jõukohased, erinev on ainult aeg, mis nende läbimiseks kulub.
Ehitajatel on töö veel pooleli: rada vajab tihendamist, paigaldamata on osa kuivendustorusid ja viimane kattekiht. Isegi sel kuival suvel allikaterohke Närska—Viiratsi lõik on neile paras pähkel. Aga nad on terviseraja tegemise enda kanda võtnud ning peavad sellega kvaliteetselt hakkama saama.
KAS SELLEGA ongi siis kõik? Sugugi mitte.
Matkarada kavandades leidsime, et nii Huntaugu all kui mujal tuleb teha lihtsamaid lõike lausa veepiirile. Kahjuks saab mõtteid realiseerida samm-sammult.
Erinevalt ajakirjanikust julgen väita, et kogu seda suurt ettevõtmist kavandades oli meil arengukontseptsioon olemas juba projekteerima asumisel.
Mis puudutab ajakirjaniku väidet naabritest parem olemise ja suurejoonelisuse kohta, siis õnneks sellist joont Viljandil tõesti pole. Teeme seda, milleks loodus meile eelised on andnud ja mida meie inimesed vajavad.
KUID EGA AINULT Viljandi järve terviserajaga piirduta. Järgmiseks aastaks on kavandatud Valuoja puiestee kõnnitee laiendamine, mille tulemusena tekib terviserada ka ümber Paala järve. Valuoja orgu rajatakse valgustatud 800-meetrine kergliiklustee ratturitele ja uisutajatele. Samuti korrastame Uueveski paisjärve äärseid teid.
Seega tuleb tervisespordiks sobivaid kohti juurde ja valikuvõimalused peaksid rahuldama eri tasemega inimesi.