Detsembris käivituv Valgjärve digitelevisiooni saatja peaks võimaldama kvaliteetse telepildi saada paljudel viljandimaa-lastel, kelle koduni kaabel ei ulatu.
Digi-TV hakkab levima ka kaablita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris hakkab digitaaltelevisiooni pakkuma Starmani ja Levira ühisettevõte, aktsiaselts Eesti Digitaaltelevisioon. Et kohe esimeses etapis peaks saatja tööle hakkama ka Valgjärve mastis, saavad Viljandimaa idapoolsete valdade elanikud aasta lõpul telerist jälgida juba märksa kvaliteetsemat pilti kui praegu. Tarvis läheb vaid vastuvõtuseadet ehk digiboksi.
Levira arendusdirektori Indrek Lepa sõnul pole uue põlvkonna televisiooni vaatamiseks katuseantenni üldjuhul vahetada vaja. «Sisuliselt jõuab seni valdavalt linnainimestele kättesaadav olnud paljukanaliline televisioon nüüd Eesti kõigi elanikeni,» lausus ta.
Leviulatus veel teadmata
Kui kaugele Viljandimaale Valgjärve digisaatja levi tegelikult ulatub, selgub Indrek Lepa sõnade kohaselt novembris, kui on tehtud mõõtmised ja testid. «Ent eeldatavasti ulatub see tõepoolest ka Viljandini.»
Samas märkis arendusdirektor, et kui signaal on praegu nõrk, siis suuri lootusi hellitada ei tasu. Digitelevisiooni üks eripärasid on see, et signaal kas on või seda ei ole ning kehva pilti telekas enam ei näita.
Võib siiski arvata, et kogu Viljandisse Valgjärve digisignaal ei ulatu, sest ka praeguse analoogsaatja levi piir on umbes kesklinnas. Teisalt peaks Levira ja Starmani kava järgi digisaatja 2007. aasta kevadel käiku minema veel Pärnus. Tuleval suvel paigaldatakse digisaatja Koeru telemasti.
«On võimalik, et saatjate väljaehitamine läheb kiiremini,» ütles Lepp.
Viljandi külje all asuvasse Viiratsi telemasti digisaatjat lähitulevikus ei paigaldata. «Võib-olla tuleb see kunagi edaspidi, aga mitte lähema paari aasta jooksul,» oletas Levira arendusdirektor.
Analoogsaatjad jäävad alles
Indrek Lepa väitel ei tähenda digitelevisiooni käivitamine seda, et praegused analoogsaatjad välja lülitatakse. «Esialgu jäävad need töösse, suund on aga selgelt digitaaltelevisiooni poole. Nii nagu omal ajal lülitati välja mobiilside NMT-võrk ja raadio läks Vene UKV-alalt üle lääne FM-sagedustele, juhtub ka analoog-TV-ga,» rääkis Lepp.
Kliendil on digi-TV teenuste tarbimiseks kaks võimalust: võtta digiboks rendile või see välja osta. Renditasu on Lepa sõnul 39 krooni, seadme hind jääb 2000 krooni piiresse.
«Detsembris käivituv Starmani kaubamärgi all pakutav digi-TV teenusepakett koosneb kuni 18 telekanalist, mille vaatamise eest tasub klient 99 krooni kuus,» kõneles ta. «Edaspidi kanalite arv suureneb, samuti lisanduvad tasuta vastuvõetavad kanalid, mille vaatamise eest kuutasu maksma ei pea. Kahe aasta pärast peaks Eesti digitelevisiooni eetris olema kuni 36 telekanalit.»
Esimesed 10 000 digiboksi on Eesti Digitaaltelevisiooni aktsiaselts Lepa jutu järgi tootjatelt juba tellinud.
Lepp tõi esile asjaolu, et käivitatav digi-TV kasutab MPEG-4 standardit, mis on võrreldes näiteks Elioni kasutatava tehnoloogiaga moodsam ning efektiivsem.
Indrek Lepp nentis, et maapealse leviga digi-TV teenus on kättesaadav ka neile televaatajatele, kelle juurde kaabel ei ulatu.
«Peamine erinevus satelliittelevisiooniga võrreldes on see, et puudub vajadus spetsiaalse antenni paigaldamise järele. Üldjuhul piisab katuseantennist, mille abil vaadatakse praegu kolme Eesti kanalit. Juurde tuleb hankida vaid digiboks ning ühendada see antenni ja teleri vahele täpselt samamoodi nagu videomakk. Uut telerit osta ei ole küll kellelgi vaja,» rääkis Lepp.
Elion ei karda
Viimase poole aasta jooksul oma kaabelvõrgus digitelevisiooni teenust pakkunud Elioni meediasuhete juhi Ain Parmase jutu järgi ettevõte konkurenti ei pelga. «Elion edastab digi-TV-programme interneti protokolli ehk IP-põhiselt ja see võimaldab televisiooni teiste kommunikatsioonilahendustega siduda,» ütles ta. «Seepärast on meie lahendusel maapealse digi-TV standardi ees mitu eelist.»
Parmase sõnul pole teler enam pelgalt aparaat, mis pilti näitab, vaid sellele saab lisada palju teenuseid.
«Paari aastaga muutub inimeste arusaam televisioonist põhjalikult. Tegemist on sama suure muudatusega kui viiskümmend aastat tagasi, mil Eestis lisandus raadioringhäälingule mustvalge pilt ja raadiost sai televisioon,» võrdles Parmas.
Tema teada kavatseb Elion juba selle aasta lõpul hakata pakkuma digitaalset kaugvideolaenutust. Järgmisel aastal on uuendusena plaanis suhtlusteenused ja mängud teleri kaudu. Samuti on 2007. aastal kavas pakkuda võimalust iga päev vaadata, millist telekanalit reitingute järgi kõige rohkem jälgitakse, ja siis selle vaatamise õigus kohe online’is endale tellida.
«Kõik see tähendab, et tulevikus saab tänu digi-TV-le telerist ka suhtluskanal, mille kaudu on võimalik sõpradega lobiseda, telefonikõnesid pidada, ühiseid pilte ja videoid jagada ning lõpuks saadetest ja filmidest oma vajadustele vastav personaalne teleprogramm kokku panna. Levira ja Starmani kasutatava standardiga on niisuguseid teenuseid praegu peaaegu võimatu pakkuda,» ütles Parmas.
ARVAMUS
Ain Parmas,
Elioni meediasuhete juht
Oleme saanud vähem kui kuue kuuga ligi 19 000 klienti, mis on üle viie korra rohkem kui Starmanil. See näitab, et Starmani senine tegevus Digi-TV pakkumisel ei ole olnud edukas ning ettevõte otsib uute kasvuvõimaluste tagamiseks koostööpartnerit.