Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2447435t1hed0f.jpg)
Eile ametisse asunud president Toomas Hendrik Ilves soovitas Riigikogu ees esinedes kodanikel Eesti üle nurisemise asemel endalt küsida, millist riiki me tahame pärandada oma lastele.
Riigipea sõnul ei meeldi talle küsimus «Kas me sellist Eestit tahtsime?», sest selles väljendub jõuetu allaandmine. «Meie riik pole mitte soovimise või tahtmise, vaid tegutsemise tulemus. Meie riik on igal oma eksisteerimise hetkel meie endi, kodanike, mitte aga Moskva, Brüsseli või Rahvusvahelise Valuutafondi looming,» rääkis Ilves.
Kodanike liist
Sellest tulenevalt kutsus president eestlasi üles pöörama pilku ettepoole ja arutlema selle üle, milliseks peaks kujunema Eesti, kus hakkavad elavad meie lapsed. «Siit koorub ka meie ees seisev ülesanne ja sihiseade: kuidas edasi?»
Valimistele eelnenud tulistele vaidlustele ja poliitikute väljaütlemistele viidates rõhutas Ilves kodanike õigust iga päev kaasa rääkida Eestis toimuvas. «Riik ei ole mingi poliitikute klubi, kuhu pääsemiseks küsitakse ülejäänutelt liikmekaarti. Demokraatlik riik ongi see kodanike liist, mille juures meil kõigil lasub kohustus olla ja tegutseda. Need on liistud, mille juurde peame jääma.»
Teeme Eesti suuremaks!
Ametiaja avakõne lõpetas vastne riigipea üleskutsega teha Eesti suuremaks. «See on üleskutse teile, armas eesti rahvas, Riigikogule ja valitsusele, mulle endale — meile kõigile.»
Eelmine president Arnold Rüütel soovis enne ameti üleandmist Ilvesele tahet ja jõudu rahvast teenida ning Eesti saavutusi suurendada kiiresti muutuvas ja keerukaid väljakutseid esitavas maailmas. «Soovin ja loodan, et teie tegevust saadavad rahva usaldus ja toetus. Minul on olnud õnn seda kogeda,» sõnas Rüütel.
Toomas Hendrik Ilves on Konstantin Pätsi, Lennart Meri ja Arnold Rüütli järel Eesti neljas president.