Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopas tegeldi veinivalmistamisega juba 2000 aastat enne Kristust, siis Lõuna-Aafrikas sai viinamarjakasvatus õige hoo sisse alles 1680. aastatel, mil paarsada prantsuse hugenotti istutas Constancia, Paarli ja Stellenboschi ümbrusse ohtralt veiniaedu.
Laialdasemalt said Lõuna-Aafrika veinid tuntuks 1994. aastal, mil riigi välissuhted muutusid tänu Nelson Mandelale demokraatlikuks. Enamik Lõuna-Aafrika veiniaedu kasvatas tollal heledaid viinamarju ja kui tarbijad hakkasid eelistama punaveine, ei soovinud sealsed farmerid muutustest kuuldagi. Viinapuude vahetamine tähendanuks 5—6 kasutut aastat. Praegu on Lõuna-Aafrikas olukord siiski muutunud: tumedaid viinamarju kasvatatakse 45 protsenti veiniaedades ja riik on veinitootmise poolest maailmas kaheksandal kohal.
Milliseid Lõuna-Aafrika viinamarju oleks soovitav proovida?
«Chenin Blanc» («Steen») on hele marjasort, mida kasutatakse nii kuivade, dessert- ja vahuveinide kui brändide valmistamiseks. Sellest viinamarjast valmistatud veinid on aromaatsed ja puuviljamaitselised.
Sortidele «Chardonnay» ja «Sauvignon Blanc» sobib Lõuna-Aafrika kliima suurepäraselt. «Sauvignon Blancile» iseloomulikud rohusus, kergus ja puuviljane stiil ning soodne hind teevad sellest ühe huvitavama Uue Maailma valge veini. Ka «Chardonnay» on värske ja suurepärase struktuuriga.
Tumedatest marjadest enim kasvatatud on «Cabernet Sauvignon», «Pinotage», «Merlot» ja «Shiraz». «Pinot Noir’i» ja «Hermitage’i» («Cinsault») ristamise tulemusena on saadud tänapäeva Lõuna-Aafrika punaveinide sümbol «Pinotage». Sellest valmistatud veinid on puuviljased, komplekssed ja elegantsed ning tihti juba väga noorelt tarbitavad.
Lõuna-Aafrika «Cabernet Sauvignon» on enamasti täidlane, vürtsikas ja kompleksne ning seda kasutatakse tihti bordoo seguna («Merlot» ja «Cabernet Franc»).
«Merlot» on varavalmiv sort ning seda kasutatakse sageli «Cabernet Sauvignoni» mahendamiseks. Väga levinud on «Merlot» Paarli ja Stellenboschi aladel.
«Shirazi» peetakse Lõuna-Aafrikale sobivaimaks tumedaks marjaks ning enamik tippveine on valmistatud sellest sordist.
Kohalikud seadused nõuavad, et iga veini sildil oleks info marjade päritolu kohta, mainitud peavad olema viinamarjasordid ja aastakäik. Suuremad ja tuntumaid veine valmistavad piirkonnad on Worcester, Paarl, Stellenbosch, Robertson ja Malmesbury. Western Cape ja Coastal Region tähendavad, et viinamarjad on korjatud laiemalt alalt, kuid see ei mõjuta veini kvaliteeti.