Saada vihje

Kultuuriakadeemia näitab rahvuslikke lauamänge

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viljandi Linnagaleriis on väljas 21 rahvuslikku lauamängu, mis on valminud kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üldkompositsiooni õppetöödena.

Näitusel «Mäng» eksponeeritud täringu- ja kaardimängud ning lotod, doominod ja kabe pärinevad ajavahemikust 1997—2004. Lauamängu väljamõtlemine on neljanda kursuse üliõpilastele olnud omalaadne oskuste ja teadmiste proov. Inspiratsiooni on saadud rahvuslikust ornamendist, tekstiilist ja rahvakultuuri ainesest laiemalt.

Eeskuju on võetud Tartu Mänguasjamuuseumi kogus olevatest 1930. aastate lauamängutüüpidest. Nii on vanadest tuntud lauamängudest «Kits» ja «Tsirkus» õppetöö käigus saanud Muhu käsitöö motiividega «Kosjasõit» ja telgedel kudumise töövahenditega «Virkus» ning «Kassi-hiire» mängu eeskujul on valminud «Ribu rada pidi», mis põhineb Mulgi puusapõlle tikandil. «Reis ümber maailma» on eeskujuks Mulgi tikandit tutvustavale «Mulgi reisikirjale» ja Muhu põlle mustriga «Reisile ümber Muhu».

Lauamängude ajaloo uurijate andmetel leidub maailmas kokku 270 lauamängutüüpi. Algul olid mängud mõeldud täiskasvanute lõbustamiseks ning alles XVIII sajandil hakati trükkima lastele mõeldud lauamänge. Läbi aegade on nende mängimine olnud põnev, hariv ja arendav tegevus.

Kultuuriakadeemias loodu on eelkõige mõeldud lastele, kuid sellegipoolest loodetakse, et need võivad huvi pakkuda ka täiskasvanutele ja Eesti sõpradele kogu maailmas. Meie rahvakunstis on rikkusi, mis väärivad laiemalt tutvustamist.

Lauamängude valmistamist on juhendanud üldkompositsiooni õppejõud Mare Hunt.

Näitusel on eksponeeritud samuti 2004. aasta lõputöö, «Hanemängu» põhimõttel kootud mänguvaip «Laevasõit», mille autor on Lüüli Kiik ja juhendaja Ave Matsin.

Näitusel on mänge nii vaatamiseks kui mängimiseks.

Kommentaarid
Tagasi üles