Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2446761t1hd9f5.jpg)
Osaühingu Silindia juhataja Toomas Perve hinnangul kestab praegune ehitusbuum veel paar aastat. Milline tagasilangus sellele järgneb, ei oska keegi ennustada.
Ühelt poolt pole ehituses kunagi olnud paremaid aegu kui praegu. Eesti Konjunktuuriinstituudi eelmisel nädalal avaldatud uuringu järgi on ehitusettevõtted tööga kindlustatud peaaegu pooleks aastaks. Teisalt vaevab neist 77 protsenti tööjõupuudus, mis takistab arengut.
Toomas Perve, kas ehitusfirmadel läheb siis hästi või halvasti?
Nii palju tööd kui praegu pole tõesti kunagi olnud. Enamik ettevõtteid, võib-olla isegi kõik, on aasta lõpuni hõivatud.
Kuid rõõmud ja mured käivad ikka käsikäes.
Selline nõudlus näitab, et tööjõupuudus on väga suur. Kõik firmad töötavad piirkoormusel ja ühel hetkel pidurdab see arengut, sest käivet ja tööde mahtu pole enam võimalik kasvatada. Enim kannatavad suured ettevõtted, kes kasutavad allhankijaid, sest nood ei soovi ju enam allhangetega tegelda, vaid eelistavad ise peatöövõtjad olla.
Tööjõupuuduse tõttu ei saa ka tellijale vastu tulla ja objekte lühikeste tähtaegadega lõpetada.
Kas Eesti ehitajad on juba hakanud tööjõudu sisse tooma?
Selle kohta liiguvad erinevad jutud. Ehkki ma pole veel ise ühtegi Poola ehitajat näinud, tean, et nad on Eestis täiesti olemas. Isegi ühel Viljandi ehitusplatsil on mõni ametis.
Olen isegi püüdnud väljastpoolt Eestit personali leida. Kuid tööjõu sissetooja kohta käiv informatsioon on puudulik, kõik ei saa seda kätte. Mingi ülevaade internetipakkumistest küll on, aga nendesse pole usku. Usaldan neid ainult siis, kui ise näen, millisel tasemel ehitajad on ja mida nad oskavad.
Eelmisel aastal tutvusin Moldaavia ehitustaseme ja -kultuuriga. Nende ehitustase ei ole kõrge ja palgadki on madalad: kui meesterahvas saab 4000 krooni kuus kätte, siis loetakse seda juba väga kõrgeks palgaks.
Kahjuks on ida poolt piirid kinni ega kipu avanema. Teisalt on loogiline, et kui meie mängumaa jääb tühjemaks ja head töötajad lahkuvad välismaale, siis peab neid kusagilt tagasi saama. Tööjõudu on puudu igal erialal, isegi mitte spetsialiste, vaid lihttööjõudu. Ükskord hakkab see meie majandusele halvasti mõjuma.
Selle kohta on töövõtjal lihtne vastus: makske rohkem, siis ei lähe inimesed ära.
Ma maksaksin hea meelega, aga ettevõte, kes minult tellib, ei jõua ju mulle rohkem maksta. Kusagil on piir ees. Muidugi võib tööandjalt oma töö eest igasugust tasu küsida, aga määravaks saab ikkagi tellija rahakott.
Kuuldavasti makstakse mustalt tegutsevatele ehitajatele juba sama palju, kui ettevõttel kulub töötaja palgale koos maksudega, vahel isegi rohkem. Sellega me võidelda ei saa.
Kui palju musti tegijaid on?
Arvan, et erasektoris on neid päris palju. Tallinnas on see hästi näha, sest seal on palju eratellijaid. Mõnel ehk isegi veab, kui on pooljuhuslikult head mehed tööle saanud. Teised jälle kutsuvad meid tehtud tööde taset hindama ja vajadusel ümber tegema. Konsultatsiooni võin ikka anda, kuid raske on leida võimalust ja aega parandusi teha.
Kuidas seaduslike firmade kvaliteediga lood on?
Kauem turul olnud ettevõtete kvaliteet on senisele kogemusele toetudes kindlasti kõrgem, küll aga peavad oma kvaliteeti tõestama uued tulijad.
Kas see, et tööjõud pidevalt voolab, jätab ka jälje?
Kindlasti. Meie firmas on püsikaader, liikumine on väga väike. Seetõttu teame nii seda, kes mida hästi teha oskab, kui iga mehe nõrku külgi. Aga kui tuleb uus mees, siis pole sul tema võimetest aimugi. Laua taga vesteldes suudavad nad enamasti kõike.
Kuidas Silindial on õnnestunud kaadrit nii püsivana hoida?
Ilmselt suhtumisega inimestesse. Raha on määrav, aga mitte ainult. Kindlasti loeb ka firma maine ehitusturul.
Kui palju Eesti ehitajate palgad veel Soome omadest madalamad on?
Väga suurt vahet enam ilmselt pole, kõik sõltub mehe tööoskustest. Kui on tükitöö, võib korralik ehitusmees siin teenida peaaegu sama palju kui Soomes.
Kuivõrd on ehituse praeguse tööjõupuuduse taga inimeste Eestist lahkumine ja kui palju asjaolu, et tööd on rohkem kui kunagi varem?
Ma arvan, et peamine on viimati nimetatu. Laenatakse palju, igasugustest fondidest antakse samuti raha, mis riigil tuleb ära kasutada.
Kui kaua selline ehitusbuum veel kesta võib?
Vast aasta-kaks. Aga kui suur langus tuleb, seda ei tea keegi. Kui Tallinnas hakkavad kinnisvara hinnad kukkuma, siis ilmselt taandub ehitusbuum teisteski linnades.
Kui erasektori ehitus väheneb, tekib firmadel tööjõudu juurde, sest seni mustalt tegutsenud meestel jääb tööd vähemaks. Riiklikke või firmatellimusi täitma neid ei võeta.
SILINDIA
Osaühing asutati 2000. aastal.
2005. aasta netokäive 50 miljonit krooni.
Töötajaid 73.
Omanik Toomas Perve.
Allikad: Silindia, Krediidiinfo