Pärimusmuusika ait saab klaasist juurdeehitise

Vana maja uueks loomine on alati keeruline. Kuigi probleeme ootab ees veelgi, on pärimusmuusika keskuse ehituse eestvedaja Ando Kiviberg, arhitekt Raivo Mändmaa ja Viljandi abilinnapea Rein Triisa eskiisprojektiga rahul. Foto: Lauri Alver

Viljandis pärimusmuusika keskuseks renoveeritava Kirsimäe aida lossimägedepoolsele küljele kerkib klaasist neljakorruseline juurdeehitis.

Arhitekt Raivo Mändmaa koostatud projekt on saanud muinsuskaitseameti heakskiidu.

Keeruline projekt

Muinsuskaitsealal asuva arhitektuurimälestise renoveerimise projekti koostamine polnud kergete killast. Projekti järgi jääb vana aida välimus üldjoontes samaks, lisandub ainult klaasist juurdeehitis, mis ühendab hoone korruseid.

«Projekt pole veel kaugeltki valmis,» kinnitas Mändmaa. «Vana maja sellise funktsiooni puhul tekib igal juhul probleeme.»

Mändmaa tõdes, et mõnele inimesele võib telliskivihoonele lisanduv klaasist osa osutuda vastuvõetamatuks, kuid arhitekt on veendunud, et kui on juba uus ehitis, siis olgu päris moodne.

«See ei matki ajaloolisi materjale ja stiile, vaid on tagasihoidlik tänapäevane ehitis,» sõnas Mändmaa. Tema arvates on parim materjal klaas, mis on küll efektne, ent samas vaoshoitud ning mõjub vana maja kõrval neutraalsena.

Ait jätkab kogumist

Juurdeehitis on arhitekti kirjeldust mööda kommunikatsioonikeskus, mis ühendab kõiki korruseid. Veel on sinna kavandatud nõupidamisteruum kuni tosinale inimesele ning kohvik, kust avaneb enneolematu vaade lossimägedele ja järvele.

«Mõnes mõttes jääb hoone aida funktsiooni edasi kandma, aga nüüd hakatakse sinna koguma vilja asemel pärimust,» mõtiskles arhitekt.

Keskuse ehituse eestvedaja Ando Kivibergi hinnangul on eskiisprojekt õnnestunud.

«Väga nutikas lahendus,» kiitis ta. «Kõige halvem võimalikest variantidest olekski olnud vana stiili kopeerida.»

Ehitus kallineb kolmandiku võrra

Mullu augustis oli projekti kogumaksumuseks arvestatud 24,9 miljonit krooni, millest ehitusmaksumus moodustas 18,5 miljonit krooni. Ainuüksi poole aastaga on ehitushinnad kasvanud vähemalt 30 protsenti ning tõus jätkub. Keskuse lõplik maksumus selgub riigihanke pakkumiste avamisel novembris, ent juba praegu on selge, et olemasolevast rahast hoone ehitamiseks ei piisa. Et puuduvat raha leida, korraldab keskus ulatuslikku annetuskampaaniat.

ARVAMUS

Anne Kivi,

muinsuskaitseinspektor

Eskiisi võib projekteerimisel aluseks võtta küll. Mulle isiklikult tundub lahendus eriti lossimägede poolt vaadatuna küll natuke ehmatav, ent igal juhul jääb ait läbi klaasi paistma. Tartu tänav 8 hoonega harjuda oli ka raske, aga praegu vaatab nii mõnigi, et pole väga viga. Arvan, et pärimusmuusika keskusega läheb samuti. Igal juhul on tore, et üks mälestis saab päästetud.