MAJANDUSE KIIRE areng väärtustab iga kätepaari. Veel paar aastat tagasi kurtsid kutsekoolide juhid, et noored ei tunne ameti õppimise vastu huvi. Tööandjad hurjutasid, et lõpetajad pole nõutaval tasemel. Peapõhjused arvati olevat koolide kehv seisukord ja viletsad õppebaasid ning kutsehariduse madal maine. Praegu on olukord muutumas. Iga kätepaar on oodatud ning kutseharidusseaduse uus redaktsioon toetab kõigi inimeste koolitamist ja tööle jõudmist.
Kutseharidus pakub uusi võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjad on asunud maksma paremat palka, et tõkestada tööliste äravoolu. Seetõttu tahab üha enam noori mõnd ametit õppida. Neile on kool muutunud kutse omandamise vahendiks. Paljude eesmärk on saada head palka. Kutsekoolide ülesanne on majanduses toimuvat toetada ja teha tegelikku regionaalpoliitikat. Väljaõppinud töölised arendavad kohalikku ettevõtlust.
JAANUARIST KEHTIV uuenenud kutseõppeasutuse seadus sätestab õppijatele kutsehariduses uued võimalused ning annab koolidele vabaduse ja kohustuse oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Kutsekoolid on nagu ettevõtted: nad elavad ja töötavad sarnaste tööpõhimõtetega. Koolis veedetud ajaga peab õppurist saama töötegija. Ja saabki, kui ta vaid ise tahab!
Suurim muudatus on, et alates sellest aastast võivad kutsekoolis õppida kõik, sõltumata vanusest ja haridustasemest.
Sügisest saavad kutset õppima asuda koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimesed. Valdade andmete järgi on neid Viljandimaal ligi tuhat. Ameti õppimiseks pole vanusepiirangut, seda võivad teha nii 16- kui 66-aastased. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (VÜKK) võtab sügisel ehitaja ja õmbleja õpperühma vähemalt 17-aastasi põhikooli lõputunnistuseta inimesi.
KÕIGE ROHKEM õpib VÜKK-is põhikooli lõpetanuid, kes saavad kutsekeskhariduse. Uue õppekava järgi väheneb keskhariduse osa ja kutsega seotud ainete maht suureneb kümne kursuse võrra. Ametiõpe läheb praktilisemaks. Kellele keskharidus üle jõu käib, võib pärast esimest kursust õppida kutset keskharidust omandamata. Selline võimalus avaneb siis, kui inimene tõesti keskharidusega hakkama ei saa. Esialgu õpivad kõik kutsekeskhariduse õppekava alusel.
VÜKK pakub õppimisvõimalust ka erivajadustega inimestele. Lihtsustatud õppekavadega erialad on üldehitus ja õmblemine. Koolis õpib viimistlust ka mõni kuulmispuudega noor.
KUTSEHARIDUSE KOHTA on öeldud, et see on edasiõppimise seisukohalt umbtee. Tegelikult on kõigil õpilastel olnud õigus ja võimalus sooritada riigieksamid ja asuda õppima kõrgkoolis.
Uuenenud seadus võimaldab kevadel kutsekooli lõpetanul taotleda riigieksamiteks valmistumiseks lisa-aastat. Õppida saab ta gümnaasiumis ja see annab võimaluse eksamid paremini sooritada.
Uuel õppeaastal saab õppida ametit kogenud meistri käe all. Just nii nagu kunagi tsunftides. Seadus nimetab seda õpipoisikoolituseks. 70 protsenti õpingutest on praktiliste ülesannete täitmine, ülejäänud aeg kulub kutsekoolis akadeemiliste teadmiste omandamisele.
Õpipoisikoolitus on mõeldud neile, kes soovivad ametit vahetada. See sobib erineva haridustasemega inimestele. Õpipoisikoolituses osalevale noorele maksab riik toetust, finantseerides teda eeskätt teooria omandamise perioodil. Järgneb praktika ettevõttes, kus tasu osas lepib õppur kokku tööandjaga. Kuidas asjad täpselt käima hakkavad, otsustab riik üsna pea.
Tuleval õppeaastal avanevad uued võimalused kutset õppida ka VII—IX klassis ja gümnaasiumis. Kutseõppeseadus annab üldhariduskoolidele võimaluse korraldada tööõpetuse ja valikainete alusel koostöös kutseõppeasutustega kutse-eelõpet või kutseõpet. Kutse-eelõpe on mõeldud kutsesuunitluseks, ametitega tutvumiseks.
VÜKK-il on möödunud aastast hea kogemus Viljandi Paalalinna Gümnaasiumiga, mille õpilased olid kutse-eelõppes, tutvudes autolukksepa, ehitaja, õmbleja ja koka erialaga.
Gümnaasiumides saab korraldada kutseõpet nii, et kolme aastaga läbivad noored kutseõppe esimese aasta. Asudes gümnaasiumi lõpetamise järel kutsekoolis ametit õppima, saab selle ühe aastaga kätte.
VÜKK pakub gümnaasiumidele arvutiteenindajaks õppimise võimalust. Sellest on juba kinni haaranud Karksi-Nuia Gümnaasium. Läbirääkimised gümnaasiumidega annavad lootust, et sellist õppevormi kasutatakse edaspidi laiemalt.
SÜGISEST MAKSTAKSE põhikooli järel kutseõppeasutusse õppima astunutele 10 krooni toidutoetust päevas. Koolilõuna maksumus on keskmiselt 17 krooni. See tähendab, et sööjal tuleb seitse krooni juurde maksta või einestada 10 krooni ulatuses tasuta.
Kutsehariduse omandaja saab küsida riigilt toetuseks 600 krooni kuus. Toetusi makstakse õpilastele õpiedukuse järgi: saavad neid, kes õppetööga hästi toime tulevad. Koolisõit hüvitatakse sõidupileti alusel — kooli lähedal elavatele õpilastele iga päev, kaugemalt tulijatele kaks korda kuus.
VÜKK-is saavad õpilased soodushinnaga tööriided ja isiklikud töövahendid. Neid aitab oma elanikel hankida ka mõni vald.
Kutsekoolid on uuendusteks valmis. Sügisel on oodata uusi õpilasi, kes need võimalused ära kasutavad. Soovin neile häid ja õigeid valikuid.