Möödunud nädala kolmapäeval ilmus «Sakalas» minu persoonilugu Jakobsoni gümnaasiumi õpetajast Marje Maasenist. Valisin ta teiste õpetajate seast välja üsna juhuslikult, sest Marje Maaseni nimi jäi mulle silma Miksikese keelevõistlusel auhinnatute seas.
Käisin koolis Tallinnas ja tunnen Viljandi õpetajatest vaid väheseid. Marje Maasen rääkis oma elust väga huvitavalt ning enamik artikli kommentaatoreid kiitis ja tänas teda tehtud töö eest.
Kommenteerija X küsis aga ajalehelt: «Kas ikka on vaja õpetajat üldsusele märklauaks seada? Oma töö tõttu on ta seda nagunii.»
Küsiksin vastu, kellest me peaksime siis kirjutama? Miks ei võiks me kirjutada viljandlastele olulistest ja armastatud inimestest? «Sakalas» ilmub iga nädal kaks persoonilugu ning nende loetavus on väga suur: internetiklõpsude põhjal on mõlemad artiklid enamasti esikümne seas.
Usun, et iga ajakirjanik püüab leida põnevaid isikuid, nende hulgas õpetajaid, kes mõjutavad väga paljude inimeste elu. Kui lugejale tundub, et ühest või teisest inimesest tuleks kindlasti kirjutada, võiks seda mõnele ajakirjanikule soovitada.