Tänassilma rahvamaja tähistas juubelit

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Möödunud pühapäeval peeti Tänassilmas rahvamaja 80. aastapäeva. Soliidse vanusega majas tegutsevates ringides lööb kaasa inimesi päris pisikestest eakateni.

Viljandi—Tartu maantee ääres vanas magasiaidas on kultuurielu edendatud 1926. aastast. Sel kevadel käib seal ringides koos üle poolesaja inimese eri elualadelt.

Auväärne iga

Pühapäeva õhtupoolikul peetud kontserdiga aastapäevapeol tänati ja meenutati paljusid, kes rahvamaja hinges on hoidnud.

Kauaaegne Viiratsi külanõukogu esimees Kalju Vellearu läks mälestustes tagasi 1955. aastasse. Siis olnud rahvamajal väga kindla käega juhataja.

«Talle ei maksnud midagi haarata inimesel kraest kinni ja mõnda etendusse mängima tirida, nagu see näiteks minuga juhtus,» rääkis Vellearu. «Tol ajal televisiooni polnud ning rahvamaja oli seetõttu kogu aeg inimesi täis.»

Vellearu tuletas meelde ka ühte Artur Rinne kontserti, millel legendaarne laulja kohtus juhuslikult mehega, kellega koos ta omal ajal Arhangelski GULAG-is metsa oli teinud.

Viiratsi vallavanem Väino Luik ütles oma pidupäevakõnes, et 80 aastat on pikk iga nii inimesele kui majale. Olla aga 80 aastat kultuuritempliks pole antud paljudele.

«Maja oli vahepeal lausa suletud ning mul on hea meel selle üle, et viimastel aastatel on tal väga hästi läinud,» kiitis vallavanem.

Aasta läbi rahvamajas korraldatavate üritustega tähistatakse kõiki suuremaid tähtpäevi ja pühasid. Seal tegutsevad lastering, eakate ajaviiteklubi, rahvatantsurühm, näitering ja vokaalansambel.

Kõige kauem on koos käinud lastering Lepatriinu, kes lõpetab nüüd juba kaheteistkümnendat hooaega. Näitering Pupujukud tähistas hiljuti oma kümnendat aastapäeva.

«Täiskasvanute ringides on väga mitme eluala esindajaid,» lausus rahvamaja juhataja Pille Sihver. «Meil on siin põllumehi, õpetajaid, koristajaid ja arste.»

Rahvamaja ootab laululava

Maja kasutati tsaariaja lõpul magasiaidana. Pärast sõdu seisis hoone tühjana, kuni vald selle Tänassilma Haridusseltsile kasutada andis.

Esimese vabariigi ajal sattus haridusselts rahalistesse raskustesse ja vald andis maja Tänassilma Tuletõrje Ühingule, kes seda korrastama asus. Majas tegutsesid maanaiste selts, Kaitseliit, maanoored, haridusselts ja kool. Saalis oli tollal paarsada istekohta.

Tuletõrjeühing kavandas ka juurdeehitist, ent nõukogude võimu saabudes läks see plaan luhta. Tasapisi soikus ka kultuurielu, kuni 1989. aastal tulid rahvamajja tööle Krista ja Silver Sild, kes sellele taas hinge sisse puhusid.

Praegu on kavas korda teha hoone tagumine osa, kuhu tulevad esinejate riietusruumid. Kõige rohkem oodatakse aga väikest laululava.

«See tuleks maja tagumisele, jõepoolsele küljele koos korraliku varjualusega,» tutvustas Sihver plaane. «Edaspidi saaksime seal korraldada oma välisüritusi ning sinna oleks kindlasti võimalik tuua suuremaid maakondlikke ettevõtmisi.»

Viiratsi Vallavalitsus on laululava ehitamist arutanud, kuid konkreetseid kuupäevi esialgu pole.

«Lähema aasta jooksul tahame ümber ehitada tagumised ruumid ning korrastada jõeäärt, et tänavust jaanituld juba seal pidada,» ütles vallavanem. «Igal juhul oleme Tänassilma rahvamajaga väga rahul — maja on tore ja inimesed aktiivsed.»

Järgmine suurem üritus on Tänassilma rahvamajas pühapäeval, mil sinna saabub oma telesaate lindistusele tuhandete lemmik Reet Linna.

    Tagasi üles