Tunglakandja Mulgimaalt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

90 aastat tagasi, 8. mail 1916 sündis Soome pinnal Suursaaril Ilse Uus (aastast 1952 Rahnel), Eesti naiste kergejõustiku esimesi tunglakandjaid, kes päriskodu leidis Mulgimaal Abja-Paluojal.

Lemmikharrastusse kiindus Ilse Uus Tallinna 2. tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1934. Klassikaaslased (teiste hulgas Olga Parts, Eesti kettaheiterekordi arendaja) lihvisid spordimeisterlikkust Viktor Vaiksaare hoolealustena Ülemaailmse Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Tallinna osakonnas ja juba enne abituuriumi jõudmist (1933) jagasid nad kohti Eesti meistrivõistluste pjedestaalil.

«Eesti Spordileht» kirjutas sama aasta augusti numbris: «Eesti esivõistlused olid murrangujärguks naiste kergejõustikus. Vanemat generatsiooni on asendamas värskem.»

Kaks aastat hiljem tegi Ilse Uus meistrivõistlustel jooksjana puhta töö, fini-šeerudes esimesena 100, 200 ja 400 meetris ning 4 x 100 m teatejooksu ankruna.

Kui Sara Teitelbaum Eesti naiskergejõustiklaste esimese põlvkonna liidrina esindas Eestit naiste maailmamängudel (1930), siis meie tähtpäevalisele sai sama au osaks esimestel Euroopa naiste kergejõustiku meistrivõistlustel Viinis 1938.

1933—1944 tuli Ilse Uus Eesti meistriks individuaalselt üheksa korda, 14 korral oli teine või kolmas (suuteline selleks seitsmel alal) ning kümme korda kuulus ta meisternaiskonda 4 x 100 meetri teatejooksus.

1934—1940 tegutses aktiivne neiu kergejõustikuliidu naisosakonna esinaise asetäitjana ja naiste kehakultuuri liidu varahoidjana ning leidis töökoha Tallinna Draamateatris.

1943 lõpetas Ilse Uus Ernst Idla ja Tallinna võimlemisinstituudi korraldatud instruktorite kursused ja oli ringsõidul Saksamaal noorvõimlejate rühma juht.

1944 saatis Nõukogude võim väljapaistva sportlanna viieks aastaks Nahhodka vangilaagrisse. Kodumaile naasnuna töötas ta 22 aastat Abja-Paluoja raamatukaupluses, sai pereemaks ja sporditruuna juhendas üle kümne aasta Abja Tarbijate Kooperatiivi võimlemisrühma. Ilse Rahneli maine teekond lõppes 6. märtsil 1995.

    Tagasi üles