Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11. aprilli «Sakalas» ilmunud Kaitseliitu puudutanud uudisest tuli välja justkui oleks kunagine Sakala maleva instruktor Alfons Rebane koos oma sõjameestega Eestist lahkunud juba 1944. aasta 15. septembril.
Tegelikult oli major Alfons Rebane Raadi-Lohkva rindelõigu kaitsegrupi ülem 17. septembrini, mil Punaarmee forsseeris Emajõe ida poolt Tartut. Rebase ja Vendti grupid jäid kotti ning murdsid sellest välja Tammistu-Vara poole. Õhtul võtsid nad ajutiselt vangi kaks Eesti korpuse ohvitseri, kelle vabastasid hommikul. 19. septembril jõudsid salgad Maarja-Magdaleenasse, kust liikusid Rakkesse.
Enne seda lasti Rebasel sinelihõlm lähivõitluses auklikuks, mille peale mees ise lausunud: «Sügisene rebasenahk on odav.»
Rügemendiülem Riipalu korralduste kohaselt kattis Rebase pataljon taandumisliikumist kuni Uudekülani (Tamsalu vallas), kus sai 22. septembri varahommikul käsu liikuda Võhma poole ja edasi üle Läti piiri. Kus nad täpsemalt piiri ületasid, pole ma memuaaridest leidnud, kuid ilmselt sündis see 23. või 24. septembril, otse pealetungiva vaenlase nina all.
Ülalkirjutatu põhineb eelkõige Valdur Jürissaare raamatul «Kahe rinde vahel».