Akadeemia tõrjub pahameelt

Tantsujuhte ärritanud «Tuljaku»-aineline etüüd jõudis vaatajateni lisaks televisiooni vahendusele Ugala saalis õhtul, kui tähistati Kalju Komissarovi 60. sünnipäeva. Foto: Urmas Volmer

Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengid on sattunud rahvatantsujuhtide pahameele alla, sest on ühistööna valminud etüüdiga solvanud rahvatantsijate hümniks peetavat «Tuljakut» ning eesti rahvarõivaid.

Kultuuriministeeriumile, kultuuriakadeemiale ja loovühendusele Kultuurikaptenid lähetatud pöördumises avaldatakse nördimust TV 3 eetris olnud muusikaauhindade üleandmise tseremoonial Viljandi tudengite esitatud «Tuljaku» käsitluse üle, kus imiteeriti kaklust. Lisaks on sama etteaste olnud laval mitmel teisel üritusel, näiteks Ugalas lavastaja ja näitleja Kalju Komissarovi juubeliõhtul.

Pöördumisele on alla kirjutanud 46 tantsujuhti ja rahvamuusikut, teiste hulgas näiteks Ilma Adamson, Ülo Luht, Niina Raadik, Kadri Tiis, Kalev Järvela, Aveli Asberg ja Eike Rõõmus.

««Tuljak» on tantsijatele hümn, nii nagu on koorilauljatele «Mu isamaa on minu arm». Ilmselt ei kujuta keegi ette, et see laul võiks taustaks olla paroodiale või vägivalla imiteerimisele lavalaudadel, isegi kui sellega üritatakse mõnele ühiskonna valupunktile tähelepanu juhtida,» seisab kirjas.

Rahvarõivad põrandal

Lisaks leiavad pöördumisele allakirjutanud, et tudengid on lubamatul kombel alavääristanud eesti rahvarõivaid, mis peaks olema igale kultuuriliselt haritud inimesele püha. «Nüüd näidati televisiooni vahendusel seda, mille vastu rahvakultuuri hoidjad on aastakümneid võidelnud: rahvarõivastega aeleti põrandal.»

Kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja arvates on teema keerulisem, kui võib tunduda Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi avalduse põhjal. Esiteks ei piirdu koolijuhi sõnul rahvatants nähtusena ainult laval esitatuga ning sellele ei saa ainuõigust kehtestada ka kõige auväärsemad asutused.

Koolijuhid toetavad noori

«Kui me kriitika alla langenud etüüdi puhul piirdume pelgalt lavalise kunstesituse vormistusega, siis pärast teemaga tutvumist tuleb tunnistada, et tudengite konkreetne pisiteos pole vastuolus kunstiloome üldpõhimõtete ega üldhumanistlike ja -kultuuriliste põhiväärtustega,» sõnas Barkalaja.

«Mida nad siis tegid? Tudengid reageerisid eesti noore kultuurikandja tundlikkusega Eesti ühikonnas aset leidvale sisuliste eestluse väärtuste jalge alla tallamisele. Nendesamade väärtuste jalge alla tallamisele, mida materiaalsel tasandil sümboliseerivad seesama «Tuljak», rahvariided, riigilipp ja -institutsioonid.»

Akadeemia juhatus otsustas oma eilsel istungil tudengeid toetada. Seejuures rõhutati, et ühiskonna valusaid ja põletavaid teemasid tulebki püstitada, muidu jääb mõnele otsustajale mulje, et mahavaikimine ongi normaalne.

Arvamus

Anzori Barkalaja,
kultuuriakadeemia rektor

Meie tudengid reageerisid täpselt ja vaimukalt, muidu poleks nii valulisi reaktsioone tulnud. Aga on ka risti vastupidiseid, kiitvaid reaktsioone, sest huumor ja satiir on paraku eluterve kultuuri üks tunnuseid.

Kui kasutada puhta põranda metafoori, siis tudengid tõstsid üles selle vaibanurga, mille alla on vaikimisi sokutatud Eesti elu pahupoole pühkmed.