Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2445957t1h670e.jpg)
Enamiku hasart- ja õnnemängudes ringlevast rahast usaldavad mängurid tänapäeval arvutite ja tarkvara hoolde.
Aastasadu on osa inimesi hasartmängude ja -mängijate poole näppu viibutanud, sama kaua on hurjutatavad neid ka mänginud. Tehnoloogiaajastu on seda muutnud vaid niipalju, et enam ei otsusta kaotuse või võidu üle mitte papist tükike ärtu ässa kujutisega või täringu kukkumisnurk, vaid arvuti ja tarkvara.
Kasiino kui arvutitehnika väljanäitus
Et ühtegi mängulauda Viljandi kasiinodes ei ole, pöörleb raha siinsetes mängupõrgutes vaid automaatide abil. Aktsiaseltsi Play-In Casino Group tehniku Jüri Ermi selgituse kohaselt võib neid masinaid põhimõtteliselt pidada arvutiteks. «Vahe on selles, et mänguautomaatidel pole kõvaketast, neil on püsimälu,» kõneles Erm.
Tavalisi personaalarvuteid täiustatakse kuudega, kui mitte nädalatega. Mänguautomaatide tootjad on Ermi sõnul üsna konservatiivsed. «Suuri tehnilisi täiustusi pole mänguautomaatide juures viimasel ajal tehtud. Üks uuendus on näiteks see, et uuematel masinatel on LCD-ekraan.»
Kui palju üks tänapäevane mänguautomaat maksab, pole Ermi sõnul võimalik öelda. «Kõik oleneb sellest, kas tellida tootjalt üks või tuhat masinat, ning sellest, kui pikaajalised koostööpartnerid on saalipidaja ja tootja.»
Erm nentis, et eraisikule on kasiinodes leiduvaga sarnase aparaadi soetamine liiga kallis ettevõtmine. Samuti võib tekkida probleeme seadusesilmaga. «Võib-olla on kusagilt võimalik hankida kasutatud masin,» lisas Erm. «Arvestada tuleb sellega, et kui sõbrad mängima tulevad, on kohe tegemist põrandaaluse kasiinoga, mille pidamine on seadusevastane.»
Murdmatu tarkvara
Erm, kes hooldab kogu 20 kasiinost koosneva Play-Ini keti masinaparki, ütles, et masinad on võrdlemisi töökindad ning «kokku jooksmisi» esineb harva. «Platvorm ei ole Windows nagu tavalistel arvutitel,» selgitas ta. «Tarkvara tuleb masinaga tootjatelt kaasa ning seda kohapeal modifitseerida pole võimalik. Kasiino ei saakski tegutseda, kui igaüks saaks programmi torkima minna. Arvan, et Eestis ei ole ühtegi häkkerit, kes suudab mänguautomaati lahti murda,» hindas Erm.
Üliturvalised on tehniku kinnitusel ka liinid, mille kaudu on masinad kasiinodevahelisse ühtsesse jackpot’i süsteemi ühendatud.
Mäng käib ka internetis
Viljandi Play-In’i juhataja Marek Grünthal toonitas hasartmängudest rääkides, et tegemist on lihtsalt ühe meelelahutusviisiga. «Kasiinosse ei saa suhtuda nagu raha teenimise võimalusse. Tuleb meeles pidada, et võib võita, aga võib ka kaotada, oluline on mängurõõm. Ka baaris või teatris käies kulub õhtu jooksul mitusada krooni,» rääkis Grünthal.
Kes soovib meelt lahutada kodus või tööandjalt näpatud ajal, saavad hasartmänge mängida ka internetis. Veebipõhiseid mänge pakuvad nii Eesti kui välismaised korraldajad.
Internetipõhine spordivõistluste totalisaator ja loterii Fortuuna.ee kuulub osaliselt Olümpiakomiteele, aidates oma kasumi abil Eesti sporti. Portaali omaniku aktsiaseltsi Spordiennustus juhi Sven Kolga sõnul on internetis mängijad valdavalt noored inimesed.
«Meil on ka 70-aastasi kliente, kuid enamik on siiski alla neljakümneaastased, neist omakorda valdav osa jällegi nooremad kui kolmkümmend,» sõnas Kolga. «Internetis mängivad need, kes seda keskkonda rohkem kasutavad.»
Fortuuna.ee keskkonna võib jagada kaheks. Üks pool on sporditulemuste ennustamine, kus võistluse tulemuse õigesti ära aimanu saab teatud koefitsiendiga korrutatult oma raha tagasi. Teine osa on loterii ehk puhas õnnemäng.
«Kui enne alustamist tegime äriplaani, siis arvasime, et ennustuse ja loteriide suhe võiks olla võrdne. Praegu annab kaks kolmandikku käibest siiski ennustus ja üks kolmandik tuleb loteriidest,» rääkis Kolga.
Maksuvabad kasiinod
Internet on rahvusvaheline nähtus ning seda on ka seal tegutsevad kasiinod. Erinevaid online-kasiinosid, kus eestlanegi saab õnne proovida, on sedavõrd palju, et neid kokku lugeda pole ilmselt võimalik.
«Sedalaadi ettevõtete puhul on maailmas reegel, et tegutsetakse vaid oma koduturul. Need kasiinod ja totalisaatorid, kus eestlased osaleda saavad, on registreeritud offshore-piirkondadesse,» märkis Kolga.
Näiteks Šeišelli saartel tegutsevas virtuaalkasiinos mängides võtavad inimesed enesele riski. «Online-kasiino maksevahendiks on krediitkaart. Igaüks peaks ise mõtlema, kuhu kaardi andmeid edastada tasub. Arvestama peab aga sellega, et välismaiste kasiinode maksetähtajad on väga pikad ja kulub kaua, enne kui võit arvele laekub.»
KASIINOD
• Esimesed kasiinod avati XVII sajandi teisel poolel Itaalias.
• Esimese mänguautomaadi ehk «ühekäelise bandiidi» leiutas Charles Fey 1895. aastal San Franciscos.
• Esimese elektrilise mänguautomaadi valmistas 1964. aastal firma Ballys, kes on ka praegu üks tuntumaid tootjaid.
• «SL Õhtulehes» veebruaris avaldatud andmetel on Eestis 152 kasiinot, neist 5 Viljandis.
Allikas: «Sakala»