Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2445923t1h2f03.jpg)
Päevasooja järel öötundidel tekkinud libedus sunnib liiklejad ettevaatusele, päris hädas on aga veoautojuhid, kelle rasked sõidukid on jääd varjavas lumesupis jõuetud.
Neljapäeval seiskas Karksi asulasse sisse keeranud veok pikaks ajaks liikluse Karksi-Nuia—Viljandi maanteel, sest pööret tehes hakkasid auto vedavad rattad jää peal tühjalt ringi käima. Enamik liiklejaid eelistas ootamise asemel Karksi küla kaudu ümber sõita.
Sama päeva ennelõunal kaldus Karksi-Nuia—Lilli teel kraavi külili Lätist pärit palgikoormaga metsaveok. Palgikoorma aitas ümber laadida sama riigi auto, mis oli teel vastassuunas.
Metsafirma A&P Mets logistikajuht Mart Rebane arvas, et kui metsaveoautol on head rehvid ja eriti libeda tee korral on nende peal ka ketid, siis ei kujuta praegune libedus endast erilist ohtu.
«Ilmselt ei arvestanud Läti juht, et Lilli tee on kurviline, ja sõitis suure kiirusega kraavi,» arvas ta.
Kauaaegne veoautojuht Peeter Põldre lisas, et kõrge koorma ja suure kiirusega kurvi minnes tekib külgjõud, mis võtab koorma kõikuma ja võib veoki ümber kallutada.
«Suur auto ei lähe omapead kuhugi, aga kui mingi tõke ette tuleb, siis hakkab rooli keerates külili kiskuma,» kirjeldas juht.
Lilli tee probleemiks on ka kraavid, mis on täis tuisu ja teepuhastusega lund lükatud, mistõttu juhid ei tea, kus kraav asub ning auto võib liiga serva sattudes kraavi kalduda.
A&P Metsa logistiku Mart Rebase hinnangul on kõrvalised teed praegu täiesti sõidetavad ja suurematel teedel on kruus juba välja sulanud.
«Kõige hullem on siis, kui on jää ja vesi peal,» selgitas Rebane. Tema sõnul on metsafirmadel praegu kiire aeg, sest metsamaterjal tuleb välja vedada enne, kui teede lagunemine algab. «Praeguse ilmaga läheb nädal-kaks ja siis tuleb masinad seisma jätta.»
Osaühingu Sakala Teed juhataja Toomas Lepik ütles, et teemehed puistamist enam ei tee, sest riik pole seda tellinud, küll aga kraabivad teemasinad kruusateede libedaid lõike karedaks.
«Kõrvalteed on veel lumekihi all, kohati aga on teekate väljas,» kinnitas Leppik.