Viljandi kavandab taas jäähalli

Eesti Jäähoki Liidu president Priit Vilba selja taga on õunapuuaed, kuhu on plaan jäähall rajada. Tema sõnul võiks jääväljak tulla originaalmõõtmetega 30 x 60 meetrit, nii sobiks see ka rahvusvaheliste võistluste pidamiseks.

FOTO: Elmo Riig

Viljandi linnapea, kohalike ettevõtjate ning hokiliidu juhi ühisel nõul ja jõul võib vahepeal unarusse vajunud jäähalli idee lõpuks siiski teoks saada.

Sel nädalal arutas linnapea Peep Aru jäähalli rajamist koos ettevõtja Illimar Toomi ja jäähokiliidu presidendi Priit Vilbaga.

Aktsiaseltsi Toom Tekstiil juhatuse esimees Illimar Toom ütles, et jäähall tuleb kindlasti. «Küsimus on aga selles, millal see tuleb,» lausus ta.

Toom nentis, et jäähalli ehitamine osutub võimalikuks, kui kohalikud ärimehed asjale õla alla panevad.

«Praegu on juttu olnud neist üksikutega, aga teema tuleb laialt üles võtta. Omal ajal sai sel moel ka tennisehall püsti pandud,» lausus ta. «Toom Tekstiil annab jäähalli tarvis kindlasti oma panuse, kui teised kaasa tulevad.»

Tekstiilifirma juht tunnustas samas, et jäähalli rajamine pole pelgalt ärimeeste ja hokiliidu soov, vaid ka Viljandi on linnapea isikus initsiatiivi üles näidanud, võttes temaga ühendust.

Linnapea Peep Aru kinnitas, et linn on jäähalli rajamisest huvitatud. «Nii kui Viljandis võim vahetus, asusime suhteid soojendama,» lausus ta.

Siiski ei saa linnapea sõnul praegu veel midagi kindlat lubada. «Jätkame läbirääkimisi,» nentis ta. «Teine pool on käinud välja ideid ja võimalusi ning esitanud esialgse äriplaani, aga linn pole jõudnud seda veel analüüsida. Kohtume uuesti aprillis, ehk saab siis asja selgemaks.»

Koht veekeskuse asemel

Linnapea ütlust mööda on esialgu ennatlik kasutada terminit «jäähall», õigem oleks öelda kunstjääga väljak, mis ideaalis võiks muutuda kunstjääga halliks.

Lihtsamast uisuplatsist jäähalliks sirguv ehitis kerkib Aru sõnul ilmselt tervisekeskuse taha kunagisse õunapuuaeda. Linn koostab praegu turuplatsi piirkonna detailplaneeringut ja jäähall on kavandatud just õunapuuaeda.

Paar aastat tagasi planeeris linn samasse kohta veekeskust, mille ehitamise oli volikogu otsustanud 2004. aasta eelviimasel päeval, kinnitades rajatise ruumiprogrammi ja eskiislahenduse.

Esialgsete arvamuste põhjal hinnati veekeskuse rajamise maksumuseks 27 miljonit krooni. Linn kavatses selle ehitada oma kulu ja kirjadega, võttes laenu ning lootes hiljem riigilt osa raha tagasi saada.

2004. aasta lõpul ütles toonane linnapea Malle Vahtra, et hokiliidu pakutud jääväljaku ehitamine jääb esialgu ilmselt ära.

«Teeme esmalt veekeskuse valmis ja kui see plaanide kohaselt tööle hakkab, saame asuda jäähalli idee juurde,» sõnas ta siis. «Viljandi ei saa veekeskuse kõrval endale veel üht kohustust võtta.»

Paraku jäi veekeskuse rajamine siiski ära, sest ükski firma ei olnud nõus ehitama seda nii odavalt, kui linn tahtis.

Nüüd selgitas Malle Vahtra, et veekeskuse mõttest hinnapakkumiseni jõudmine langes aega, mil ehitushinnad olid peadpööritava kiirusega kasvanud.

Etapid ja hind

Samasse kohta planeeritav jäähall ei valmiks linna rahakoti toel, vaid eeskätt ettevõtjate rahastamisel. Linnapea Peep Aru sõnas, et linn hakkab ilmselt tasuma hoolduskulusid, tõenäoliselt poole miljoni krooni ringis aastas.

Hokiliidu president Priit Vilba ütles, et jäähall võiks valmida kahes etapis: algul lihtsamat sorti jääväljak talviseks hooajaks ja hiljem kõigile nõuetele vastav hall aastaringseks kasutamiseks.

«Ehk saab tänavu oktoobris seal juba jääle,» sõnas ta.

Peep Aru ütles seepeale, et linn teeb kõik endast oleneva, et see nii võiks minna. «Mina olen optimist. Loodan siiralt, et jääväljaku rajamine õnnestub,» lausus ta. «Aga ma ei saa anda sajaprotsendilist garantiid.»

Priit Vilba hinnangul nõuab esimene etapp 7,5 miljonit krooni ning jäähall kokku 30 miljonit krooni.

Tema sõnul lööb hokiliit ettevõtmises kaasa kui ässitaja, et Eestisse ehitataks rohkem statsionaarseid jääväljakuid. Praegu on neid tema andmeil kaheksa: viis Tallinnas ning üks Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel.

ARVAMUS

Malle Vahtra, ekslinnapea

Volikogu liikmena pean toredaks, kui linna ehitatakse jäähall. Huvitav on aga see, et jälle saab kinnitust tõsiasi: seisukoht oleneb istekohast. Veekeskuse õunaaeda ehitamise tulihingeline vastane oli Isamaaliit eesotsas Tarmo Loodusega. Nende arvates oli see väga vale asukoht. Kas jäähallile see siis sobib?

Suurepärane muidugi, kui kogu investeering on ärimeeste poolt. 2004. aastal lubasid nad investeeringus ainult osaleda.

    Tagasi üles