Kõpu mõis näitab antiikaja poliitiku villa interjööri

Restauraator Svea Volmer ütles, et maalingud avatakse võimalikult suures ulatuses ning seejärel need puhastatakse ja kinnistatakse ning taastatakse see osa, mille olemasolu on kindel. Foto: Peeter Kümmel

Pärast kaht kuud restaureerimistööd on Kõpu mõisa söögisaali seintel värvikihtide alt välja pääsenud aastakümneid vangis olnud kentaurid ja menaadid.

Saali seintele maalitud sammaste vahel on laeni ulatuvad hõõguvpunased pildid, mis sobiksid pigem kaks tuhat aastat tagasi Vahemere kallastel õitsenud Rooma riigi üliku villasse kui Kõpu soode ja metsade vahel üle-eelmisel sajandil valminud baltisakslase elumajja.

See, et Kõpu mõisa seintel ebatavalisi maalinguid leida võib, ei ole väga suur uudis. Juba Vene ajal oli mõisas tegutseva kooli ümberehituste käigus ilusaid pilte päevavalgele tulnud, aga kuidas sa ikka jätad palja naisekeha õppeasutuse seina ilustama? Seepärast kaeti need taas ontlikult värvikorraga ja unustati.

Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo tellis projekteerimis- ja restaureerimisfirma Vana Tallinn spetsialistid mõisa maalinguid uurima 2003. aastal. Siis tehti esimesed uuringud. Pilt, mis söögisaalis praegu näha, otse lummab.

«Siin on tükike vana Roomat, täpsemalt Pompeid!» kommenteerib restauraator Svea Volmer.

Ajaloolane Ants Hein on kirjutanud, et Kõpu mõis oli tuntud oma kunstikogu poolest. Kõige innukamalt täiendas seda Alexander von Stryk noorem, kel oli võimalus Euroopas nii arheoloogiat kui kunstiajalugu õppida. Kõpu mõisa uut peahoonet oli ehitama hakanud tema isa. See valmis 1847. aastal.

Vesuuv mattis Cicero villa

79. aastal Vesuuvi tuha alla mattunud Pompei esimesed väljakaevamised leidsid aset 1748. aastal, järjekindlalt asuti seal tegutsema aga 1860. aastail. Siis rääkis kogu Euroopa traagilise saatusega imepärasest antiikaja linnast ning sellest, mis seal leida oli.

Laavavoogude eel linna peale langenud niiske tuhk moodustas hermeetilise kihi, mis säilitas templeid, teatreid, terme ja elumaju ning kunstiteoseid. Paremad Pompei freskod ja mosaiigid asuvad tänapäeval Napoli Rahvusmuuseumis.

Restauraator Svea Volmer vihjab sellelesamale Rooma ajastu vaimustusele ka Kõpu mõisas. «Mõisa söögisaali kõrval oleva peosaali kunstmarmorist seinad kõnelevad sama keelt,» lausus ta.

Söögisaali maalingud on tema sõnul tehtud ei millegi muu kui Rooma poliitikule ja kõnemehele Cicerole kuulunud villa freskode järgi.

«Jah, need avastused Kõpus on meilegi erakordsed. Tegemist ei ole küll väga vanade maalingutega, aga need on suurejoonelised koopiad ja meistri käega tehtud,» ütles ta.

Kentaurid jäävad seintele

Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo tunnistas, et temalgi olid hakanud sipelgad mööda selga jooksma, kui ta nägi, mis restauraatorite skalpellide alt avaneb.

Mõisas töötab sajakonna lapsega kool ja lasteaed. Vallavanema arvates on niisugune interjöör neile korraga nii kunsti- kui ajalootunni eest.

Selleks aastaks on Kõpu mõisa remondiks ja restaureerimiseks ette nähtud 3 miljonit krooni. Kokku läheb mõisa korrastamise peale Kiviloo hinnangul 20 miljonit. Euroopa Liidu fondide abile lootes usub ta selle raha ka saavat.