Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu sarjas «Meie kodu lugu» ilmunud raamat Viljandi kihelkonnast on loogiline järg 1996. aastal ilmunud köitele «Viljandi linn». Mõlema koostamisel on suure osa tööst teinud Rein Joost.
Viljandi kihelkond on üks Sakalamaa kuuest esimesest kihelkonnast, mida tunti juba XIII sajandil, ja selle keskus oli Viljandi linnus.
«Kihelkond tekkis kui ühte hõimu kuuluvate ja ühte keelt kõnelevate inimeste liit, kel olid ühised kaitse- ja majandushuvid.» Nii piiritleb Viljandi ajaloolane Rein Joost raamatu eessõnas kihelkonna ajaloolist olemust.
Selle sarja idee autor on endine Viljandimaa haridusameti algõpetuse nõunik Elma Tomson, kes soovis pakkuda nooremate laste õpetajatele lisamaterjali paikkonna ajaloo ja inimeste käsitlemisel.
Raamatusarjast pidi saama kõige kodusem kodulugu, mis seoks kokku nii kaugema kui lähema mineviku, nii emade kui emaemade mälestused. See on hea ja armas idee.
Tundub siiski, et teosed on väljunud esialgse idee raamidest ja nendest on saanud teatmikud, mis pole mõeldud mitte ainult nooremate klasside õpilastele ja nende õpetajatele, vaid palju laiemale lugejaskonnale. Seda näitab ka sarja loetavus Viljandi Linnaraamatukogus.
Kihelkonnaraamatute koostamisel on lähtutud 1936. aastal kehtinud piiridest.
Eelmisel aastal trükivalgust näinud «Viljandi kihelkond» on kodu-uurimuslikule raamatule tavapärase ülesehitusega. Eelkõige antakse ülevaade kihelkonna loodusest. Vaatluse all on järved, jõed ja taimestik ning metsaelanikud ja -annid.
Seejärel käsitletakse ajalooperioode alates esiajast muistse vabadusvõitluse ja eri suurriikide laastavate vallutussõdade kaudu nõukogude okupatsioonini. Saame pildi kolhooside loomisest ning suurmajandite tekkest ja arengust.
Illustreeriva ja teksti toetava materjalina on kasutatud katkendeid ja tsitaate eri ajalooallikatest ning rohkesti vanu ja väärtuslikke fotosid koduloomuuseumi ja erakogudest.
Autori enda hinnangul on oluline mahukas kultuuri- ja haridusloo osa. Raamatu lõppu on lisatud kihelkonna ühiskonnategelaste loetelu ja nende lühitutvustus ning nimetatud tähtsamaid vaatamisväärsusi Viljandi ümbruses.
Raamatu autor Rein Joost oli aastatel 1953—1982 Viljandi Koduloomuuseumi direktor, hiljem, 1990. aastate alguseni teadur ja teadusdirektor. Samal ajal oli ta tegev Viljandi muusikaelus, laulis meeskooris Sakala, oli koori kroonikakirjutaja ning üks Viljandi Helikunsti Seltsi taastajaid ja tutvustajaid.
Tema kirjutised Viljandi ajalehes, mis tol ajal kandis nime «Tee Kommunismile», käsitlesid kodulinna aja- ja kultuurilugu. Rein Joost on koostanud brošüüri «Viljandi», millest ilmus eesti keeles kolm trükki, lisaks tõlked vene, soome ja inglise keelde. Viljandimaa kohta on ta avaldanud kaks raamatut sarjas «Siin- ja sealpool maanteed», mis on kasutatavad teabeallikad tänaseni. «Meie kodu lugude» sarja esimene raamat «Viljandimaa loodus ja esiaeg», mis ilmus juba 1993. aastal, on samuti Rein Joosti kokku seatud.
Tahaks loota, et ka «Meie kodu loo» sarja kavandatud, aga praegu puuduvad osad Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkonnast ning maakonna rahvarõivastest jõuavad peagi lugejateni.
Kodukandiraamat on väärt olema käeulatuses igas raamatukogus ja kodus, et kõige muu kõrval teada saada, millises paigas me elame ning millised olid need inimesed, kes elasid ja tegutsesid enne meid.