Huumorisoon ei ole inimesele asjata antud. Koomilise külje tabamine asjades, mis meid ärritavad või masendavad, ja selle peale naermine kaitseb liigse psüühilise pinge eest.
Huumoriga stressi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba lapsed, kelle intellekt on piisavalt arenenud, hakkavad ärevust või meeleolulangust tekitanud olukordades nalja heitma või teisi inimesi ahvima. Tänu sellele nende enesetunne tavaliselt paraneb.
Nagu teada, soodustab loovus huumorimeele arengut. Koomikatunnetust muudavad mitmesugused tervisehäired, mis mõjutavad intellektuaalseid funktsioone. Mõnigi meist on kogenud, et psüühiliselt haige inimene ei reageeri huumorile, sest ta lihtsalt ei mõista nalja.
Kõige edukamalt suudavad oma elumuresid huumori abil leevendada just psüühiliselt terved isikud. Just neile pakub huumor olulist abi stressi vähendamisel.
Naer teeb paremaks
Naer rahuldab meie vajadust olla teistest parem, ilusam ja targem. Naerame siis, kui tunneme end pisutki üle olevat probleeme põhjustavast olukorrast või kaaslasest. Mina-tunne muutub tugevamaks ja tunneme end jälle olukorra peremehena.
Naerame oluliste asjade üle, mille suhtes me ei ole ükskõiksed, et saada naerdes hingelist kergendust. Nii heidavad näiteks murdeealised poisid nalja seksi üle, abieluinimesed abielusuhte üle, haiged tõbede ja surma üle.
Soodustab suhtlemist
Kohtupraktikas on rohkesti niinimetatud kohtunalju, poliitikas poliitilisi nalju ja nii edasi. Ligi kuuskümmend protsenti naljadest kuulub musta huumori hulka ja sisaldab vaenulikkust. Huumor iseenesest on pehmeloomuline ja suhtlemist soodustav, inimesi ühendav nähtus.
Kui naljategemine hakkab ümbritsevaid inimesi riivama, ei ole see enam huumor, vaid satiir, iroonia, sarkasm või grotesk. Võib julgelt väita, et huumor on kasulik nii iseendale kui kaaslastele.
Erandiks tuleb pidada juhtumeid, kus inimene on liialt paranoiline ega suuda nalja õigesti mõista, tunneb end liigselt puudutatuna ega suuda huumorit adekvaatselt mõista.
Stressi vastu kaitseb huumor meid eelkõige sellega, et ta parandab meie enesehinnangut, aitab hetkeks põgeneda reaalsusest, probleemide keskelt, ning lihtsustada meie olevikku, tulevikku ja minevikku.
Liiga vähe naeru
Tänapäeval võib organismi lõõgastavat, südamest tulevat naeru harva kuulda. Pigem kõlab teeseldud naer, mis ei suuda meie kehas olulist positiivset muudatust esile kutsuda. Teadlased väidavad, et vaid naer suudab masseerida meie siseorganeid. See on aga väga vajalik vereringe ja ainevahetuse paranemise seisukohalt.
Inimese immuunsüsteemis ilmnevad biokeemiliselt märgatavad muudatused juba poole kuni ühe tunni jooksul pärast hea huumorifilmi vaatamist. Ainult huumori abil saame inimeses ühel ajal esile kutsuda nii psüühilist kui füüsilist heaolutunnet.
Uus tähendus
Huumor aitab kaasa sündmuste, inimeste ja asjade väärtuste erilisele muutmisele, sest seni domineerinud arusaamine saab teise nüansi, mis avab uusi võimalusi hinge piinanud küsimuse tunnetamiseks. Mida laiemalt ja mitmekülgsemalt suudame oma probleemi analüüsida, seda väiksemaks muutub stress.
Kui näeme elus midagi halba ja suudame selle üle naerda, lakkab halb meile olemast. Eriti väärt on võime iseenda vigade ja puuduste üle nalja heita. Nagu teada, on seda võimalik teatud määral ka arendada. Aga kindlasti võib abi olla lihtsalt humoorika raamatu lugemisest, naljafilmi või etenduse vaatamisest.
NAER
Uuringutulemused näitavad, et naer lõõgastab lihaseid, langetab vererõhku, parandab aju tööd ja mälu ning kergendab seega vaimset tegevust. See vähendab valutunnet, soodustab kopsude tööd, langetab stressi esilekutsuvate hormoonide taset ja parandab immuunsüsteemi.
Allikas: Maria Teiverlaur